1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa Keisririigi poolel ka eesti väeüksused. Lähiajalugu Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal aga kiiresti ning peagi toimuski Petrogradis oktoobripööre, millega haarasid võimu enamlased. Eestis võttis võimu üle enamlastest ja esseeridest koosnev Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingisseppa juhtimisel, Poska oli sunnitud tagasi astuma. Peagi selgus, et enamlased liiguvad diktatuuri suunas ega kavatse Eesti autonoomiat austada. Eesti Vabariigi väljakuulutamine Seetõttu kuulutas Eesti Maapäev end 28. novembril (vana kalendri järgi 15. novembril) end kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast otsuse tegemist laiali.
ja vastupidiselt Nõukogude valitsusele plaanis Komintern Eestis kommunistlikku riigipööret. Nii ei saadetudki Tartu rahu kohaselt laiali Nõukogude valitsuse ja Kominterni eesti osakondi, hoopis vastupidi, need muudeti põrandaalusteks, et neid hakata kasutama noore riigi õõnestuseks. Juba Vabadussõja ajal oli Eestisse saadetud fanaatiline revolutsionäär Viktor Kingissepp, kelle ,,õõnestustööd" Nõukogude Venemaa heldelt rahastas. Kingisseppa tunnistuse alusel maksti talle kuus 300 000-500 000 Eesti marka ja noorproletaarlastele kaks korda vähem. Võrdluseks oli Eesti valitsusvägede ülemjuhataja Johan Laidoneri kuupalk kõigest 48 000 marka. 1923. aastal toimusid ka kommunistlikud ülestõusud Saksamaal ja Bulgaarias. Septembris toimus Bulgaarias kommunistide ülestõus Georgi Dimitrovi juhtimisel, mis suruti maha. Samamoodi vallutasid Hamburgis kommunistid 23. oktoobril 17 politseijaoskonda, kuid mäss