Eripärane on luuletaja lause- ja tekstikäsitlus. Side lausete vahel on habras. Kirgede lahustamiseks on soovitav pruukida savitasse. Linde on tarku ja tobedaid. Part läheb mardikatest rasva, aga jaanalind jaaguariliha ei ihalda. Urbadest pole urbaniseerumisel vähimatki kasu. ("Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes", luulekogust "Päikesepillaja") Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjuseks on tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest. Laiub surm nagu lävi läbi hommikuao. Aga mälu ei hävi,
majanduslikult mõtlevad inimesed ei mõtle tavaliselt sellele millist kasu või kahju asjatu tarbimine looduskeskkonnale teeb. Kuna eesmärgiks on teha võimalikult palju võimalikult odavaid rõivaid, siis ei saagi oodata, et kvaliteet oleks tähtis. Kuna moetööstus on enamjaolt suunatud naistele ja naistel on levinud arusaam, et üle ühe hooaja nagunii ei kõlba riideid ja ehteid jms kanda, siis on ka loogiline, et ei hakata kvaliteedile rõhku panema. Näiteks hetkel töötan ühes kingapoes, kus vahel töökaaslasi kuulates hakkab lausa häbi, et ma nendega koos töötan. Vaatavad poes müüdavat kaupa ja arutavad, et nagunii kui ostaks midagi, siis tüdineks nagunii nii kiirest asjast , et paari kuu pärast läheks nagunii uut vaja. Samas kuna hetkel on tunne, et USAlik maailmavaade vallutab maailma, kus ostetaksegi riideid üheks kasutuskorraks, siis kahjuks arvan, et niipea sellisele käitumisele piire ette ei seata, sest