ravivõtteks on kõhnumine. Ravi on põhjendatud, sest sündroomiga kaasneb sageli kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, rütmihäired ja isegi äkksurm. Kui kõhnumine ei õnnestu või kui selle mõju pole piisav, võidakse patsiendile koju kaasa anda seade, mille abil ta saab suurendada hingamisteedesse mineva õhu rõhku. Seisundit võib parandada ka suulae ja neelu opereerimise teel, mille käigus saab kõrvaldada kingamisteede ummistused. Une-ärkvelolekurütmide häired Iga inimene on kohanenud elama umbes 24 tundi kestva ööpäeva rütmis. Kui rütm muutub, siis muutub ka harilik une-ärkvelolekurütm ja tekivad unehäired. Tavalisemateks põhjusteks on vahetustega töö, regulaarsete päevaste toimingute muutumine ning muud häired, mis põhjustavad vastuolu inimese une-ärkvelolekurütmi ja tema ümbruskonna tegutsemisrütmi vahel. Organismi oma rütmi nimetatakse bioloogiliseks kellaks.
1. Teatud keemilised ained, nn kantserogeensed ained kutsuvad esile rakkude mutatsioone. Sellisteks aineteks võivad olla suitsus sisalduvad ained, korduval termilisel töötlusel (praadimisel) lipiidides tekkinud ühendid, olmemürkides sisalduvad ühendid. 2. Viiruste mõju. 3. Radioaktiivse kiirguse mõju. 4. Immuunprotsesside muundumine. 5. Kroonilised põletikud, mis kulgevad rakkude pideva proliferatsiooni ja regeneratsiooniga. Eriti iseloomulikud on need muutused kroonilisele kingamisteede põletikule ehk bronhiidile. Krooniline bronhiit suitsetajal on kindel prekantseroos ehk vähjaeelne seisund. Pahaloomuliste kasvajate tekkes omavad suurt tähtsust soodustavad tegurid, milleks on pärilik eelsoodumus, keskkonna saastatus, kahjulikud harjumused, elukutse , radiatsioon. Kasvajate ravi üldised põhimõtted. 1. Varane diagnostika. Selleks tuleb maksimaalselt ära kasutada elanikkonnas läbiviidavaid profülaktilisi läbivaatusi. 2
annaabi.ee 
