harjutada lapsega koos kas grupis või individuaalselt. Lapsega saab koos liigutusi läbi teha, vajadusel tema kätt sobivasse asendisse sättida. Muusikalised lisategevused nägemispuudelistele lastele võimaldavad arendada nii kuulamis- kui ka kompimisoskust, samuti treenib see mälu ning rütmitunnet. Kõige selle juurde käib suur rõõm üheskoos laulmisest. Kuna lugema õppimine toetub rütmitajule, optilisele tajule (nägemisele), kinesteetilisele (liigutus-) tajule, hääliku kuulmisele ja operatiivmälule, on muusikaline lisategevus meie lastele kindlasti abiks. http://opleht.ee/1792-muusikaline-lisategevus-eriruhma-lastele/ i. Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi Tallinna Heleni kooli surdopedagoog Kaia Maripuu aitab lapsi , kelle maailm on vaiksem kui tavalastel . Kuulmispuuetega laste õpetajad peavad endast palju andma , laste edusammud pakuvad aga ehk enamgi rõõmu kui tavakoolis
nagu näiteks: „Melissa (...), Chantelle (...), te lobisete. Praegu on ühise õpetamise aeg (...).“ Vahel põhimõtet. Ammu enne nüüdisaegseid rõhuasetusi „mitmekülgsele intelligentsusele“, visuaal- piisab „kirjeldavast vihjest“. Mõnede õpilaste puhul on vaja lisada lühike, lihtne juhis: „Silmad sele, auditoorsele ja kinesteetilisele õppimisele ning vasaku/parema ajupoolkera õppimisele ja kõrvad siiapoole (...). Tänan!“ Võib-olla tuleb lühidalt lisada:„...ilma lobisemiseta. Tänan.“ kasutasid tõhusad õpetajad „märksõnaskeemi“ mõistet ning arvestasid visuaalsete ja kines- Korralekutsuvast keelekasutusest on põhjalikumalt juttu 3. peatükis. teetiliste õppijatega.1
annaabi.ee 
