Kineskoopmonitorist soojuse eraldumine on tihti suureks probleemiks paljude arvutitega umbsetes kontoriruumides. · LCD pilt on ühtlase heledusega. · LCD-l ei esine moonutusi servades ja nurkades. · Kineskoopmonitoride, eriti odavamate mudelite juures on pildi lõplik seadistamine üsnagi keeruline ja nõuab kogenud kätt. Praktiliselt kõiki LCD monitore on võimalik automaatsete seadistustega (auto-adjustment) ideaalilähedaselt paika sobitada. Kineskoopmonitorid kadusid peagi müügilt, kui LCD tehnoloogiaga monitorid muutusid kättesaadavaks tavatarbijale. Alguses oli LCD tehnoloogia kordades kallim, kuid kvaliteedi ja hinna paranedes tõrjuti CRT monitorid turult. Kuid kineskoopmonitorid ei ole veel kuskile kadunud. Inimestel on neid suurtel hulkadel kodus. Neid ei tohiks kindlasti lihtsalt prügimäele visata, vaid viia jäätmekäitlusesse. Kineskooptelerid ja -kuvarid on ohtlikud kahel põhjusel. Üks põhjus on niinimetatud
soojust. Kineskoopmonitorist soojuse eraldumine on tihti suureks probleemiks paljude arvutitega umbsetes kontoriruumides. LCD pilt on ühtlase heledusega. LCD-l ei esine moonutusi servades ja nurkades. Kineskoopmonitoride, eriti odavamate mudelite juures on pildi lõplik seadistamine üsnagi keeruline ja nõuab kogenud kätt. Praktiliselt kõiki LCD monitore on võimalik automaatsete seadistustega (auto-adjustment) ideaalilähedaselt paika sobitada. Kineskoopmonitorid kadusid peagi müügilt, kui LCD tehnoloogiaga monitorid muutusid kättesaadavaks tavatarbijale. Alguses oli LCD tehnoloogia kordades kallim, kuid kvaliteedi ja hinna paranedes tõrjuti CRT monitorid turult. Kuid kineskoopmonitorid ei ole veel kuskile kadunud. Inimestel on neid suurtel hulkadel kodus. Neid ei tohiks kindlasti lihtsalt prügimäele visata, vaid viia jäätmekäitlusesse. Kineskooptelerid ja -kuvarid on ohtlikud kahel põhjusel.
kasutajategruppidele erinevaid õigusi failidega töötamiseks. (Kettaseadmed, 2010) 7 Monitor (kuvar, display) muudab arvutis toimuva visuaalselt nähtavaks. Tänapäeval kasutatakse enamasti vedelkristallekraaniga (LCD – Liquid Crystal Display) monitore, mis võtavad vähe ruumi ja on ka silmadele paremad, sest pildil puudub värelus, aga endiselt on kasutusel ka suuremad, kineskoopmonitorid. Monitori puhul on oluliseks näitajaks värskendussagedus, mida mõõdetakse hertsides. See näitab, mitu korda sekundis uuendatakse pilti ekraanil. Veel tasuks jälgida monitori suurust, s.o diagonaali pikkust, mis märgitakse tollides (1 toll=2,54 sentimeetrit). Kodukasutaja lauaarvutile soovitatakse tänapäeval monitore diagonaaliga 19 tolli. (Monitor, 2010) Hiir (mouse) on seade, mille abil kasutaja käe liikumine tasapinnal
Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore kasutamata ehitada oranzi helendusega kuvareid, mis leidsid mõnda aega laialdast kasutamist, kuid 1970-ndatel aastatel tõrjusid kineskoopmonitorid arvutite plasmapaneelid kõrvale. 90ndatel algas plasmaekraanide täiustamine värvitelerite jaoks. Esimese värvilise 21" plasmaekraani valmistas Fujitsu 1992.a. Plasmaekraani voolutarve sõltub tugevasti edastatavast kujutisest, muutudes koos sellega. Keskmine voolutarve jääb neil siiski LCD-paneelidega samasse suurusjärku. Plasmaekraanide üheks puuduseks on laiaribaliste elektromagnetiliste häirete tekitamine, mis segavad raadiovastuvõttu kesk- ja pikklainetel
annaabi.ee 
