(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
· Ergastatud aatom- aatom, millele on energiat juurde antud · Kiirguse liik sõltub ergastavast energiast · Soojuskiirgus e infrapunane kiirgus- soojusenergia-iga keha, mille temperatuur on kõrgem keskkonna omast; päikesekiirgus, leek · Elektroluminestsents e gaaslahendusega helendumine- elektrienergia- välk, virmalised, reklaamtuled · Katoodluminestsents(tahkede kehade helendumine)- elektronide energia- televiisorite kineskoobid · Kemoluminestsents- keemiline energia- jaaniussid, süvaveekalad · Fotoluminestsents- valgusenergia- helendavad värvid, päevavalguslambid · Ultraviolettkiirgus- soojusenergia- päike, UV-lambid(avaldab bioloogilist mõju, kahjustab silmi ja nahka, hävitab baktereid, annab D-vitamiini) · Röntgenkiirgus-elektronide vastastikmõju energia- röntgenaparaat, tähed(ei peegeldu ega murdu) · Kõik luminestsentskiirgused on külmad kiirgused! Ülejäänud kiirgavad soojust
Et elektronid suudaksid alumiiniumikihti edukalt läbida, kasutatakse kõrgemat anoodpinget. Ekraanile langevate elektronide energiast muutub valguseks 2...3%, ülejäänu aga kuumutab ekraani. Kuumenemise tulemusena luminofoor vananeb ja ekraan tuhmub. Samuti võib tugeva vooluga paigalseisev kiir ekraani langemispunktis "läbi põletada". Seepärast on ekraani säilitamise eesmärgil soovitav kasutada võimalikult väikest heledust. Värvilised kineskoobid Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R - "red"), roheline (tähis G - "green") ja sinine (tähis B - "blue"). Igale värvusele on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. Eri kahurite katoodide kütteniidid on ühendatud paralleelselt, kuid iga värvi katood on eraldi välja toodud, ühine on heleduse modulaator ning ühised on ka fokuseerimiselektroodid. On olemas kaks põhitüüpi värvikineskoope: aukmaskiga ja pilumaskiga
(kõrgus suurem kui laius) kuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutatakse igapäevatöös, need on ka levinumad. Uuematel LCD ekraanidel on asendatud traditsiooniline mitteläikiv pind läikivaga. See suurendab teravust, samas peegeldused pindadelt on väga hästi nähtavad, st päikesevalguses välitingimustes ei ole kuvar kasutamiskõlblik, kuna kuvarilt peegeldub päikesevalgus ja pilti ei näe. CRT (kineskoobid) on odav arvuti ekraan. Lameekraan CRT monitorid on ka olemas, kuid sageli on need lausa pimestavad ja muudavad silmad valusaks, töötades kaua arvuti taga. MONITOR EHK KUVAR Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid
(kolvist). Elektronkahur koosneb katoodist, tüürelektroodist, mille pingega reguleeritakse kiire voolu, ja teravustus- ehk fokuseerimissüsteemist, mille toimel elektronid koondatakse kiireks. Hälvitussüsteem, mis paneb elektronkiirele ekraanil liikuma, koosneb horisontaal-ja vertikaalhälvitussüsteemist, millede abil on võimalik kiirt juhtida igasse ekraani punkti. Hälvitussüsteem võib olla elektrostaatiline (ostsilloskoobitorud) või elektromagnetiline (kineskoobid). Fokuseerimissüsteemis toimub katoodi poolt emiteeritud elektronide kiirendamine ja koondamine ekraanile fokuseeritud peeneks kiireks. Elektronkiirt on võimalik fokuseerida kas elektri- või magnetvälja toimega. Harilikult kasutatakse esimest võimalust. Fokuseerimine toimub elektrivälja abil, mis tekitatakse negatiivselt pingestatud tüürelektroodi ja positiivselt pingestatud anoodide vahel. Tekkiva mittehomogeense (ebaühtlase tugevusega) elektrivälja abil kujundatakse kahest
ja ka tarnija; neljas element on kahekohaline arv, mis määrab modifikatsiooni; viies element on täht, mis määrab luminofoori (X - värviline, M - monokromaatne); viies element on kahekohaline number, mis määrab toru komplekteerituse. Näitena: A51KAS40X02. Vene tüübitähis koosneb neljast elemendist: esimene on arv, mis väljendab ekraani diagonaali või diameetrit sentimeetrites; teine element on kahetäheline ja ta määrab toru kasutusala ( K - kineskoobid, O - ostsilloskoobitorud); kolmas element on tüübi number; neljas element on täht, mis iseloomustab ekraani omadusi (I valge, U - kolmevärviline mosaiik). Näitena: 43 K2 . ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.79 10. OPTOELEKTROONSED KIIRGUSALLIKAD 10.1. Valgusdiood Valgusdiood ehk LED (Light Emitting Diode) on pooljuhtseadis, mis kiirgab teda läbiva voolu toimel kas nähtavat või infrapunast valgust
annaabi.ee 
