Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks inimese haiget piirkonda ka pärast terapeudi juurest lahkumist. Oma praksise ajal teipis dr.Kase patsiente tavalise, mitte elastse teibiga. Eesmärgiks oli korrigeerida liigeste tasakaalutust. Mitmete katsetega leiutas ta sellise teibi, mis ei põhjustanud nahaärritust.[3] Kinesioteibi omadused Kinesioteibil on mitmeid kasulikke ja paranemist soodustavaid ning vigastusi ennetavaid omadusi: · Valmistatud 100% puuvillast, mis on kaetud akrüülliimiga · Võimaldab nahal hingata · Lateksivaba - nahasõbralik ja ei põhjusta allergiat · Kuni 170% elastsusega
Oluline on silmas pidada, et enne teipimist nahk pestakse ja raseeritakse. Teipimine algab ankrute paigaldamisega, mis aitavad teibiribasid paremini fikseerida. Teibi alla volte tekkida ei tohi. Kui teip ei ole mugav, siis tuleb teip lahti lõigata ja uuesti teipida. Teibi eemaldamiseks lõigatakse teip läbi spetsiaalsete õhukeste kääridega. Kergelt ärrituva naha puhul võib teibi lahti sulatada ka vastava liimisulatamisvedelikuga. Kinesioteip Kinesioteibi meetodi avastajaks on Dr.Kenzo Kase. Kinesioteipimise meetodit kasutatakse nii spordis kui taastusravis lihaste vigastuste ja vere- ning lümfiringe parandamiseks. Kinesioteip leevendab valu ja võimaldab vere- ja lümfisüsteemil toimida vabamalt. Kui nahka venitatakse enne teibi asetamist ja selle ajal, teip ja selle all asetsev nahk moodustavad väikeseid kortsukesi, kui kehaosa asetub tagasi keskasendisse. Naha ,,üles
annaabi.ee 
