On lülide tehissüsteem, mille ülesandeks on ettenähtud liikumisega sisendilüli liikumise teisendamine süsteemi väljundilüli soovitud liikumiseks. Mehhanismid konstruktsiooni järgi · Varbmehhanismid · Hammasmehhanismid · Hõõrdmehhanismid · Kiilmehhanismid · Kruvimehhanismid · Nukkmehhanismid · Painduvate lülidega mehhanismid Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb vändast, kepsust, liugurist ja kinnislülist ehk juhikust. Neljast kinemaatilisest paarist üks on translatsioonipaar ning ülejäänud on ratsatsioonipaarid. Vedavaks võib olla nii vänt kui ka liugur Kui vedavaks on ühtlase kiirusega pöörlev vänt siis liuguri keskmine kiirus noo sinna kui tagasikäigul on samasuur ning käigu pikkus S=2r Nukkmehhanismid Lihtsamad, tasapinnalisemad, kolmelülilised nukkmehhanismid koosnevad kahest liikuvast (vedav lüli-nukk ja veetav lüli- tõukur ja nookur) ühest kõrgemast paarist liikuvate lülide
paarideks, mis võimaldavad lülide omavahelist suhtelist liikumist. Kinemaatilisi paare klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on kas joon- või punkpuude. 16.1. Väntmehhanismid Väntmehhanism koosneb vändast (1), kepsust (2), liugurist (3) ja kinnislülist ehk juhikust x. Neljast kinemaatilisest paarist üks (D) on translatsioonipaar ning ülejäänud on rotatsioonipaarid. 1 2 B l C D A C C r S 3 Sele 16.2. Aksiaalne väntmehhanism.
annaabi.ee 
