*Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat
*Termodünaamikas vaatlesime vaid süsteemi alg- ja lõppolekut, vahepealne osa ei olnud oluline. *Termodünaamika iseloomustab reaktsioone soojusefekti, teostavuse ja tasakaaluoleku. Kas reaktsioon toimub või mitte? *Kineetikas koondub põhitähelepanu just sellele vahepealsele osale. *Kineetika määrab, millise kiirusega reaktsioonid toimuvad. Kui kiiresti toimub reaktsioon? *Keemiliste reaktsioonide ajalist kulgemist käsitlevat füüsikalise keemia haru nimetatakse keemiliseks kineetikaks. *termodünaamika seab protsessi toimumise eesmärgiks protsessi toimumise suuna ja võimaliku lõppresultaadi määramise *kineetika ülesanne on keemilise muundumise kiiruse leidmine. Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad? Selleks, et keemilised reaktsioonid toimuksid on vaja aktiivsete osakeste kokkupõrkeid Selle tulemusena toimub aatomitevaheliste keemiliste sidemete tekkimine ja katkemine Keemiliste sidemete lõhkumiseks kulutatakse energiat
seostumiskoht või kohad. Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Allosteerilise aktivaatori lisamisel hakkab kiiruse sõltuvus substraadi kontsentratsioonist järjest rohkem sarnanema hüperboolile. Kui ensüüm on aktivaatoriga küllastunud, siis on MM võrrandile vastav kineetika ja see vastab valgu R-vormile (seob substraati tugevamini). Ihibiitoriga on sama lugu kui küllastame ensüümi inhibiitoriga ära, siis kineetika läheb üle MM kineetikaks ja vastab T-vormile. Tetrameerne T-vormtetrameerne R-vorm Aktivaator seostub R-vormile (väiksed ringikesed), inhibiitor seostub T-vormile (väikesed kastikesed). Aktivaator seostudes R-vormile nihutab T-R tasakaalu järjest rohkem R-vormi suunas ja vastupidi. Kui aktivaatoriga küllastunud ja nihutatud R-vormi suunas, siis pole enam substraadi kooperatiivset sidumist. Kui inhibiitorit lisada,
annaabi.ee 
