omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu.
Nende alla lähevad nt suudlused jne. Puudutused on laste aregu seisukohalt väga oluline. Liiga palju ei saa ühtki last puudutada. Enda puudutamine kaitsvad käsi suu ette, käed kõrvadele. Korrastamisliigutused kammimine. Kui naisele mees meeldib siis käega läbi juuste. Konkreetset tähendust omavad zestid. Pea paitamine rahustav. Puudutuste juures oluline, kas on tuttav või võõras või mis soost. 18. NÄOVÄLJENDUSED Näoväljendused on üks osa kineesikast. On olemas 6 alusnäoväljendust, st tähendab, et neid tuntakse ära isegi siis kui neid emotsioone väljendavad inimesed, kes on üles kasvanud teises kultuuris. - õnn, imestus, viha, kurbus, hirm, põlgus. (Ekman). Veel on universaalseid näoväljendusi inimesed tõstavad imestunult kulmud üles, kui näevad pika maa tagant vana tuttavat; ühe kulmu tõstmine; huulte närimine. Eestis tuntakse viha ära kõige vähem. Jaapanlased kontrollivad teiste juuresolekul oma nägu paremini
annaabi.ee 
