ca 10x vähem). Piisab kui fosforüleerida 1/10 eIF2, see seondub sel juhul eIF2B-le ning enam ei toimu GTP/GDP vahetust → translatsiooni blokk. Kinaasid, mehhanismid, mis ja kus. Translatsiooni kontroll üle eIF4E. cap ja polü(A) saba. Klassikaline initsiatsioonirada ja faktorid (eIF1, eIF1A, eIF2, eIF3, eIF4A, eIF4B, eIF4E, eIF4G, eIF5, eIF5B, PABP). Sisemine initsiatsioon, IRES. Valgusünteesi regulatsioon initsiatsioonifaktorite kineerimise kaudu (näitena eIF2, eIF4E-BP kineerimine).Ferritiini ja transferriini retseptori süneesi regulatsioon. iIF4-BP seondub rakus eIF4E-le ning sel juhul pole rakus piisavalt eIF4E-d, et translatsioon saaks alata. Fosforüleerides eIF4-BP-d, vabaneb selle küljest eIF4E ning translatsiooni initsiatsioon saab jätkuda. Seega eIF4E-eIF4-BP kompleksi kineerimine aktiveerib translatsiooni. Translatsiooni initsiatsioon bakterites
C-terminuses on autokinaasne domeen, mis fosforüleerib sensorvalgu, kui see on seondunud ligandiga või muutnud konformatsiooni mõne füüsikalise teguri toimel. Fosforüleerimiseks kastutatakse fosfaatrühma, mis saadakse ATP-lt (kinaas!) ning fosforüleeritakse tugevalt konserveerunud histidiini jääki. Mille tõttu nimetatakse vahel sensoreid ka seonsor-kinaasideks või histidiinikinaasideks. Sensori C-terminuses olev kinaasne domeen koosneb kahest osast, mis vastutavad histidiini kineerimise eest: HisKa-domeen, mis sisaldab konserveerunud histidiini, ning HATPase-domeen, mis vastutab ATP seondumise, hüdrolüüsi ning HisKa domeenis histidiini fosforüleerimise eest. Hübriidsetel sensoritel võib olla HisKa-domeenile lisaks Hpt-domeen (inglise keeles phosphotransfer), mida fosforüleeritakse. Sensor kannab signaali üle regulaatorvalgu vastuvõtvale domeenile, fosforüleerides regulaatorvalgu asparagiinhappe jäägi.
annaabi.ee 
