likvideeriti Manufaktuurkolleegium, 1782. aastal Staats-kontor kolleegium 1783. aastal Peamagistraat, 1784. aastal Mäekolleegium 1786. aastal aga Teenismõisate kolleegium ja Justiitskolleegium. Ka uue riikliku maksu pearahamaksu kehtestamine- siiani oli olulisemaks maksus balti provintsides ratsateenistusmaks. Pearahamaksu kehtestamine tõi Liivmaaal kaasa maarahav rahutused. Institutsioonid- 1783-1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti.- Liivi- ja Kuramaa kinralkuberner Kindralkuberneridel oli väga suur j alaialdane võim, allus otse keisrile. Mõned olulisemad ümberkorraldused- 1??3. a. Rüütelkondade likvideerimine. Riigiametnike osakaalu kasvamine rohkem kui 3 korda perioodi alguse ja lõpu vahel. Ka kasvas venelaste osakaal riigiametnike hulgas. Domineerima jäid siiski veel baltisakslased. Nekrutikohustus 1797- Balti aladel Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise" kord, mis põhines pmst puhtal õnnel. 6
endale mingeid mugavusi ei lubanud. Tema eluruumide kohta on öelnud, et need sarnanevad pigem vangla kui kindralkuberneri ruumidega. Kindralkuberneri kõige tähtsamateks ülesanneteks: sõjaline kaitse. Alal tuli hoida Vene riigi koosseisu. Rootsi ja Venemaa olid mõlemad äärealadega hädas. Oma päritolult olid kindralkubernerid reeglina kõik sõjaväelased. Teisejärguliseks asjaks oli tsiviilhaldus, mis olid kohalike omavalitsuste käes. Teataval määral tuli kindralkuberneridel täita ka kohtufunktsioone kõrgeima kohtu juures tegevad. Igapäevast elu juhib kindralkuberneri kantselei, puhtalt bürolkraatlik institutsioon. Sekretärid, kopistid (dokumentide ümberkirjutajad) jne. Kaks osakonda saksa ja vene osakond (asjaajamiskeele järgi). Venekeelset asjaajamist oli vaja eelkõige selleks, et suhelda Peterburiga. Kantseleid tegelesid palvekirjadega, aga oli ka inimesi, kes vajasid reisipasse, sünnitunnistusi, samuti sadamates tollide korjamise korraldamine
annaabi.ee 
