väljapääsu usuvagaduses. Nende õpetus pani kirikus rahva nutma või õhkama. 5) Rahvaharidust edendasid algul pastorid, siis koolmeistrid. Koolikorraldusega (7-12 a lapsed olid kohustatud koolis käima) käidi mõisatesse rajatud rahvakooli, koduõpetus oli laialt levinud. 6) Populaarsed olid õhukesed rahvakalendrid, juturaamatud olid mugandatud tõlked saksakeelest. Loeti ka nõuanderaamatuid. 20. Balti erikord ja keskvalitsus Kindralkubermanguvalitsus - tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat - majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Hoolekandevalitsused - tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 2. Provintsiaalseadustik - aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu. 3. Katariina II ajal kehtestatud asehalduskord oli tõsiseks löögiks Balti aadli senistele privileegidele. Keiser Paul I
Königseeri vastu koostati kaebekiri. Königseerile esitatu 21 punktist koosnev süüdistus, millega paluti hernhuutlik tegevus alatiseks likvideerida. Haritud kaebealune suutis paljud punktid enda kasuks siiski pehmendada. Kohus leidis, et kaebealune tegeleb rohkem usuasjade kui meditsiinig, kuna tõlgib raamatuid ja jutlusi ning on tulnud selleks, et levitada hernhuutliku eksiõpetust. Lõplikku otsust süüasjus kohus ei langetanud. Liivimaa kindralkubermanguvalitsus keelas Königseeri tegutsemise arstina, sest tal puudus vastav luba ja haridus. Königseer ootas oma elukohas sündmuste käiku. Vähe oli lootust, et tal lubatakes Baltimaile jääda vaatamata vennastekoguduste aktiivsest üritusest. Königseer lahkus ajal, mil teda taheti kutsuda ülemkonsistooriumi ette ja nõnda pääses ta raskemast kimbutamisest. Hiljem töötas Saksamaal ning oma elulõpul Gröönimaal. 8 Ilmalik ja kiriklik Eesti talurahva maailmavaates XIX sajandil