- Säilisid aadliprivileegid, aga lõpuks Rootsi keskvõimu tugevnemine Tulemus: - Suur-Rootsi Läänemereprovintsid/ Balti provintsid - Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa (tänapäeva Peterburi kubermang, Rootsile 1617) alad - Baltisakslastel Eesti-, Liivi- (ja Saaremaa) rüütelkonnad maapäevad, mõisad-läänistused - Kodu eestlaste etniline ala (va Setumaa) kuulus Suur-Rootsi koosseisu Läänemereprovintsidena, mis kosnes Eestimaa hertsogkonnast ja Liivimaa kindralkubermangust - Ülemere provintsides ei kehtinud Rootsi tuumikalade tsentraliseeritud ja unifitseeritud riigihaldus ega ühiskonnakorraldus (talurahvavabadus) - Rootsi kaotas alad Venemaale Põhjasõja tulemusena de iure 1721 Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine uusajal: 2. 1721-1917: tänapäeva Eesti lad Vene keisririigi koosseisus: Vene Läänemere kubermangud/Balti kubermangud/Baltimaad/Balti provintsid - Tänapäeva Eesti ja Põhja-Läti, hiljem ka Läti Kuramaa A
Kaasaegsetel polnud olulist vahet eestil ja liivimaal, tegemist oli ühtse suure liivimaaga. nt Tallinn in Livland. tp eesti poolne narva kallas oli Liivmaa oma, teine pool oli Ingverimaa oma. 1561-1710 perioodil tuleb vahet teha neljal valitsemistervikul, mis on tulnud rootsi riigi koosseisu erinevatel aegadel, ja tingimustel. 1) Eestimaa kindralkuberman, eesotsas kindralkuberner. Pealinn Tallinn. Kantsler resideerub tln toompealossis. 1561. 2)osa Liivimaa kindralkubermangust, Põhja-Liivimaa. Eesotsas kindralkuberner, resideerib Riia lossis sünnihetk 1629 aastat.Keskus Riia. 3) Saaremaa, mis on eraldi haldusüksus. Eesotsa seis on kõigepealt saare kuberner, hiljem maapealik. Sünnihetk 1645 aasta, keskuseks Kuressaare loss või linnus. 4) TP eesti alaga osaliselt seot on osa Ingverimaa kindralkubermangust. Territoriaalselt tp Narva ja Alutaguse ( Jõhvi ja Rügaluse) kihelkonnad. Eesotsas Kindralkuberner,kes resideerib Narva lossis
annaabi.ee 
