immutatud, sest esmakordselt võeti selles sõjas kasutusele massiarmeed, mis ei koosnenud mitte sajast tuhandest südurist, vaid miljonitest. Selletõttu paigutasid ka väejuhid mehi mitte nende oskuste järgi rindele, vaid hulga. See aga tõi endaga kaasa uusi leiutisi, milledest üks ohtlikumaid oli gaas, mida kasutati esmakordselt Ypres’i lahingus. Kui kindraelid ja riigijuhid olid läinud sõtta põnevusega, lootes näha kiiret alade hõivamist, toimus kõik vastu pidi. Kiiretest pealetungidest sai kurnamissõda, mis sõna otseses mõttes kurnas nii sõdureid, riiki kui kogu maailma. Riigid, kes olid sõjas ei suutnud enam enda majandusega välja tulla, mille tõttu tuli abi otsida teistelt kontinentidelt.
esindaja parlamenti, pärast läkshingusele. 1926 endine demobiliknzckjn tallinna osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk. Esimesel kongressil leiti, et vabadussõjalaste keskliidu ül-d koondada VS veterane, hoolitseda nende maj olukorra eest ning teistalt kanda endasi VS vaimu noore põlvkonna hulka. Põgusalt kõlasid selles ka hääled, milles mõisteti hukka väidetavalt eestis valitsevat erakondlikku korruptsiooni, kuid polnud midagi nimetamisväärset. Idee pärines rahvuslik-vabameelselt parteilt. 1931 valiti Pitka