Tulundusühistu 3. Osaühing Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga, tekkides äriregistrisse kandmisest ning lõppedes äriregistrist kustutamisega. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Küll aga.võib seadusega sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Nii näeb seadus ette erinõuded krediidiasutustele ja kindlustusseltsidele, tegevusluba vajavad näiteks kõik arstiabi liigid, ravimite, alkoholi, relvade jne müük ja valmistamine, erinevad transpordiliigid jne . 26.Aktsiaselts ja osaühing Aktsia ja osa. Aktsionär ja osanik Mõisted: Osaühing on äiiühing, millel on.osadeks jaotatud osakapital (A S § 135) . Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (A S § 221) . Osaühing on hetkel Eestis kõige levinum äriühingu vorm (1999.*aasta l oli äriregistrisse kantud 23989
liikmesriikides nõuded oluliselt suuremad (nt Saksamaal 50 000 EUR, Suurbritannias 25 000 GBP), kuid samaväärselt kõrged nõuded on kehtestatud Poolas ja Ungaris. Aktsiakapitali suuruse osas on kehtestatud ka mitmeid kõrgendatud nõudeid, mis on üheks osaks avalikult finantsteenuseid pakkuvate isikute usaldusnormatiividest. Nimetada saab siin nõudeid pankadele (5 miljonit EUR), kindlustusseltsidele (sõltuvalt kindlustusliigist 5-20 miljonit krooni), investeerimisühingutele (50 000- 730 000 EUR), investeerimisfondi fondivalitsejale (125 000 3 miljonit EUR) ja e-raha asutusele (1 miljon EUR). Lisaks on erinevate seadustega kehtestatud mõnedel tegevusaladel tegutsemiseks kõrgendatud aktsiakapitali nõuded, mille põhjendatuses võib küll kahelda. Viimaste juhtumitena saab nimetada näiteks erakooli pidamist ja vedelkütuse käitlemist.
annaabi.ee 
