mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest? Loodi erinevaid ameti- ja kutseühinguid ning korraldati streike. Asutati ka ühiseid kindlustuskassasid. Miks kaasnes konveiermeetodi kasutuselevõtuga üldine elatustaseme tõus? 5. Riigivõim: riigi mõiste ja tunnused Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avaliku-õigusliku võimuga. Oma territoorium, rahvastik, avalik suveräänne võim. riigivalitsemise vormid: vabariik (parlamentaarne parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal on esinduslik funktsioon. Eesti, presidentaalne
edasi kandunud elulaad. Mida enam ühiskond linnastus, seda kiiremini vähenesid piirkondlikud ja rahvuslikud eripärad. Arenevat vabrikutööstust iseloomustas töösturite suur kasumijanu. Riigivõim ja omavalitsused ei sekkunud tööandja ja töövõtja suhetesse. Töölised hakkasid koonduma ametiühingutesse ning oldi valmis jõuga tänavale minema. Riigil tuli anarhia ärahoidmiseks hakata sekkuma sotsiaalellu. Hakati asutama kindlustuskassasid, tekkisid igasugused ühistud, jõuti töölisparteide asutamiseni, asuti piirama tööpäeva ja -nädala pikkust, naiste ja laste tööd, ületunnitööd, reguleerima puhkuse saamist. Ametisse seati tööinspektorid ja tööandjaid sunniti hüvitama tööõnnetustes tekkinud kahjusid ning haigusrahasid. II maailmasõja järel jõuti arenenud riikides vanaduspensionini, kuid kolmekümnendatel aastatel oli pension tagatud ainult pensionikassa liikmetele.
Esimene Eesti puhas krediidiasutus (1902) Tartus asutatud ,,Eesti laenu ja hoiuühisus". Loetakse Eesti panganduse algusaastaks. 1914a-ks oli sellel ühisusel üle 7000 liikme, saanud ka kogu Venemaal suurimaks. Hakati looma vastastikuseid krediidiühistuid. 1905 Tartus loodud krediidiühistu, mis oli tegelikult ühispankade loomise asutamise perioodiks 1907-1914. ( rahvuslikud üritused.. jne) 1-ks jaanuariks 1929a oli Eestis 234 ühispanka, igas maakonnas 15-20tk. Samuti oli ka ühistegelikke kindlustuskassasid (327 tk). (Raplamaal- Kehtna hoiuühistu) Rahaasutuse ja kliendivahelised suhted. Rahaasutuse tegevuse aluseks on vastavad seadused. (Äripanga puhul krediidiasutuse seadused jne.. ) Kliendi ja rahaasutuse vahelist suhet reguleerib leping. Suhted on lepingulised. Rahaasutusel on võimalus valida endale klient ja vastupidi. Kliendisuhete alusdokument on panga üldtingimused. Suhte aluseks on samuti ka toote või teenuse tüüptingimused.
annaabi.ee 
