Kindlustusfirma Kindlustusagent Töömehed Probleemi püstitus Sellise probleemi korral tekib lisaks põhiprobleemile ka alaprobleemid. Konkreetselt selle juhtumi puhul tekib küsimus, mida arvata sellisest majahaldajast ning kas kindlustusfirma peaks oma kindlustusagendi pädevuses ehk kahtlema. Põhiprobleem: kas kindlustusfirma peaks siiski hüvitama tekkinud kahju peale seda, kui majahaldaja ei võta süüd omaks. Abijuhised Formaalsed abijuhised Ei ole öeldud, et kindlustusfirmal oleks mingi kindel eetikakoodeks, kuid kindlustusagendi kohene eitav reaktsioon antud juhtumi puhul ei olnud eetiline käitumine kliendi suhtes. Kindlasti rikuti selles juhtumis kuldset reeglit nii kindlustusfirma kui ka majahaldaja poolt. Vaevalt, et kumbki neist oleks soovinud sellises olukorras jääda üksi oma probleemiga nagu korteriomanikud alguses. Mitteformaalsed testid Ema-testi puhul võib arvata, et kindlustusfirma ei peaks sellist kahju hüvitama, sest see on
Kahtlemata ei ole võimalik absoluutselt täielik informatsioon ning viimase hankimist tuleb vaadata ka kui ühte võimalikku tootmiskulu. Esinevad aga ka olukorrad, kus informatsiooni mitteomamisel on teatud süstemaatiline põhjus, mis omakorda halvendab turu kui majandusmehhanismi toimimist. Näide informatsiooni ebasümmeetriast: kindlustusturg (elukindlustus). Kindlustuse ostjal palju rohkem informatsiooni oma tervise ja sellega seotud riskide kohta kui müüjal (kindlustusfirmal). Situatsiooni tasakaalustamisek on võimalikud samuti mitmesugused meetmed (arstlik kontroll jne). 28.Avage hääletamisparadoksi olemus. Millest sõltub hääletamistulemus? Loogikast on tuntud transitiivsuse omadus, mille kohaselt sellest, et kui a on suurem kui b ja b on suurem kui c, järeldub, et a on ka suurem kui c. Politiiliste valikute puhul aga transitiivsuse omadus ei pruugi kehtida. Kujutame olukorda, kus I valija eelistus kolme variandi vahel on järjekorras A, B ja C