veebruar 1919-Saaremaa mäss 24.02.1919-Johan Laidoner kinnitas, et Eesti on vaenlastest vaba aprill 1919-Asutav Kogu. Põhjakorpus(Vene valgete armee) aitasid eestlasi. mai 1919-sõda liikus Eesti piiridest välja juuni 1919-Landeswehri sõda(Lätis; eestlased ka sõdisid, tehti relvarahu ning võideti baltisakslasi) 23.06.1919-Võnnu(Cesise) lahing oktoober-detsember 1919- lahingud Narva taga. Loodearmee. 02.02.1920-sõlmiti Tartu rahu. 6. Tartu rahu tähtsus Eesti Vabariigi kindlustumisel. Tartu rahu sõlmiti 02.02.1920. aastal. Tartu rahu on esimene dokument, millega määrati piir Venemaa ja Eesti vahel. Lepinguga lõpetati Vabadussõda ametlikult; Venemaa pidi tunnustama Eesti iseseisvust ning tasuma 15 mln kuldrubla(oma riigi kullavaradest; tunnustus majanduse edendamise eest), tagastama I maailmasõja Eestilt võetud kultuurivarad(sh ka Tartu Ülikooli muuseumi asjad). Eesti ei pidanud tasuma Venemaale välisvõlga, samuti tunnustas Eesti Venemaa iseseisvust. Omavahel
ülemaailmse proletaarse revolutsiooni algusele. Läbi Kominterni üritas bolsevike valitsus ka erinevates riikides kommuniste võimule saada, sh 1924 Eestis, ent ebaõnnestunult. 1924 tulid Stalin ja Buhharin välja uue teooriaga, mis nägi ette sotsialismi ehitamist ühel maal. Trotski ja Kominterni tollane juht Zinovjev olid selle teooria suhtes väga kriitilised. 13 Stalini võimu kindlustumisel kujunes see aga NSV Liidu ametlikuks välispoliitiliseks ideoloogiaks. Peale ebaõnnestunud sõda Poolaga ning kommunistliku revolutsiooni läbikukkumist Saksamaal oli NSV Liit rahvusvahelises poliitikas selgelt isolatsioonis. Seetõttu hakati looma suhteid teiste isolatsioonis olevate riikidega, kellena eelkõige tuli arvesse I maailmasõja kaotanud Saksamaa. 1922 sõlmitigi Weimari vabariigiga Rapallo leping, mis tõi kaasa sõjalise ja majandusliku koostöö
annaabi.ee 
