pronksasjad. Jätkuvalt on levinud õõskirved, aga juba ilmuvad ka silmaga kitsateralised raudkirved. Umbes aastatuhande vahetuse paiku ehk hilisel eelrooma rauaajal tulid kasutusele väikesed nõrgalt kindlustatud linnused, nn ringvall-linnused. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7 Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem
väikese küla asemel paiknesid eelrooma rauaaajal Asvas ja Irus vaid üksikud majapidamised. Kõik ringvall-linnused on suhteliselt väikesed, põhimõtteliselt kindlustatud talud. Taoline muudatus kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis. Tundub, et kui varem kindlustati kogu kogukonna majapidamised, siis eelrooma rauaaegsed kindlustised olid mõeldud pigem ühe eliidiperekonna kaitseks. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Enamasti on tegemist olnud puittaraga, vahel ka madala kivivalliga selle all või ees. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Skandinaaviamaades on mitmed uurijad osutanud ringvall-linnustele kui võimalikele kultuskohtadele
annaabi.ee 
