kindlustusmaksed maha arvanud oma ettevõtluse tulust (TMS §20,lg. 2). Sellisel juhul loetakse vara müügihinnaks kindlustushüvitise suurus. Kui vara soetamismaksumus oli täies ulatuses ettevõtluse tulust maha arvatud, siis lisatakse kindlustushüvitis tervikuna ettevõtluse tulule. Kahjustatud varast järelejäänu kuulub seega kindlustusettevõttele, kui kindlustusleping näeb aga ette, et vara jääb kindlustajale, siis kujuneb vara müügihinnaks kindlustushüvitis + vara realistasioonist laekunud tulu. 2.2 TÖÖVÕTUTULUDE MAKSUBAAS Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodi Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: palgatulu, mille hulka arvatakse palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni
Valitsuse sekkumise puhul on üheks probleemiks ka nn moraalirisk. Algselt kindlustusest pärit moraaliriski kontseptsioon hõlmas olukordi, kus tagatiste olemasolu (näiteks 37 kindlustusleping) mõjutab selle omaja käitumist riski realiseerumise suunas. Moraalirisk ei väljendu ilmtingimata selles, et varakindlustuslepingu omanik oma maja maha põletab, vaid ka lihtsalt selles, kui ta lepingu korral on veidi hooletum kui ilma lepinguta. Kindlustajale on probleem see, et lepinguga kaasnev moraalirisk suurendab kahju tõenäosust. Üldiselt esineb moraalirisk siis, kui mingi ohutusvõrk suurendab põhjendamatult riskija heaolu, kuigi ta olukorda kuritarvitab. Näiteks kui kommertspangad teavad, et riik ei saa endale lubada nende pankrotistumist, riskitakse palju rohkem. Sellega aga suureneb kriiside võimalus tulevikus. Riikliku sekkumise positiivseks tulemuseks võib olla seaduste varasemast suurem ühtlus- tatus
annaabi.ee 
