eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutskovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. 6 Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri. TAGAJÄRJED Esimese Maailmasõja võitjad said uusi maid ja palju eeliseid.10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4
poolehoidu Tallinna Peeter Suure merekindluse komandant admiral Leskov'ilt, kes oli nõus eestlastega komplekteerima kaht kindluse jalaväe rügementi ning esines sellekohase ettepanekuga Venemaa Ajutise Valitsuse sõjaminister Aleksandr Gutskovile. Sellele järgnes korraldus sõjaväe ringkondadele eestlaste kiires korras Tallinna kindluse staabi korraldusse saatmise kohta. Kindluse komandandi loal loodi 12. aprillil 1917 Tallinnas esimene Eesti rahvuslik sõjaväeosa Merekindluse 2. kindluspolgu formeerimisega, mida alates 1. maist nimetati 1. Eesti jalaväepolguks (1. Eesti rügement), kuhu lubati teenistusse võtta ainult tagavaravägedes teenivaid mehi. Sel päeval ilmus ka 6 rügemendi ajutise ülema kolonel Siegfried Pindingu allkirjaga esimene, asutamise käskkiri. SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistumis aega