Romaani kirikute interjöörid paistavad silma oma värvirohkete ja rikkalike kaunistuste poolest. Seina- ja laemaalidemaalide ning reljeefide kompositsioon on ikonograafiline Reljeefide ja maalide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn.“vaeste piibel”) .Inimesi kujutati kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süžeesid ning imetegusid. Kindluslosside peamiste ruumide seinad olid kaetud puupaneelide ja freskodega. Puitlagede talad kaeti ornamentaalsete maalingutega. Suuremate ruumide lagesid toetasid sambad. Põrandad laoti kivi- või keraamilistest plaatidest, tihti kaeti vaipadega. Elamute sisekujunduses kasutati suhteliselt eredaid värve. Vararomaanikas oli akende ees loomapõis ja luugid, esimesed teated tinaraamides klaasakendest pärinevad 11. sajandi lõpust. Siiski jäid ruumid suhteliselt pimedaks, valgustuseks kasutati küünlaid
Nii ilmestas Goslari imperaatorilossi (11.-13.saj.) 11. sajandil ehitatud peahoone fassaadi suurejooneline kahekorruseline kaaristu, Gelnhauseni hästikindlustatud imperaatoriloss aga oli kuulus oma avarate ja suurejooneliste siseruumide poolest (12.saj.) 11.sajandi lõpul jõudsalt arenema hakanud kaubavahetus soodustas linnade teket. Varasemad neist tekkisid endiste Rooma-aegsete asunduste kohale, mille olemasolevaid kindlustusi täiendati. Linnad hakkasid tekkima ka kindluslosside ümber või kloostrikomplekside lähedusse. 12.sajandi lõpuks aga kujunes välja juba tüüpiline saksa keskaegne linn, ümbritseti võimsate kindlusmüüride ja tornidega. Erilist tähelepanu pöörati hästi kindlustatud väravaehitistele. Linnas oli üks-kaks laiemat peatänavat, need viisid keskse väljakuni, kuhu ehitati kirik ja raekoda. Peatänavate ümber hargnev tänavatevõrk oli ebaregulaarne. Elamud olid esialgu puust, siis aga enamuses vahvärk konstruktsiooniga või
annaabi.ee 
