Valmisid tuntud kultuuriinimeste Vassili Zukovski, Aleksei Tolstoi, Ivan Krõlovi portree. Ivan Aivazovskile (18171900) tõid kuulsuse maalid, mis kujutasid mere stiihiat, jõudu ja võimsust. Aivazovski tuntuim töö on ,,Üheksas laine". Looduse stiihiale vastukaaluks kujutas kunstnik nende inimeste mehisust, kes laevahukus suutsid end päästa. Aastail 18441845 kujundas Aivazovski Balti mere äärseid kindluslinnu: olgu siinkohal näiteks Kroonlinn ja Tallinn. Ivan Siskini (18321898) meelisteemaks oli vene looduse ilu. Kunstniku tuntuimaks tööks kujunes ,,Hommik männimetsas", mis meisterlikult kujutab looduse ärkamist. Ilja Repin (18441930) töötas edukalt ajaloolise maali kallal (,,Ivan Groznõi ja ta poeg", ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile"). Repin lõi suure portreegalerii oma kaasaegsetest: kirurg Nikolai Pirogov, näitleja Polina
aastal, siis süstemaatilise kirjakeelte loomisega alustati nõukogude ajal. Suurte murdeerinevuste tõttu loodi 1930-1950 kuus kirjakeelt, millest vähesel määral on kasutusel vaid paar-kolm (Toulouze 1999: 72-73). AJALUGU Alates 13. sajandist püüdsid hante allutada nii venelased kui ka tatarlased, kellele handid pidid järgnevatel sajanditel maksma maksu. 16. sajandi lõpul, pärast võitu tatarlaste üle hakkasid venelased Lääne-Siberisse kindluslinnu ehitama ning sellest ajast sattusid handid tihedamasse kontakti venelastega. Handi nn vürstid2 tehti vene vasallideks ja 17. sajandil kaotasid nad täielikult sõltumatuse. Hantidelt hakati koguma jassakki orava- ja sooblinahkades. Seda tasuti esialgu handi ,,vürstide" vahendusel, hiljem maksti otse vene ametnikele. 18. sajandi algul toimus hantide vägivaldne ristimine. Lõunapoolsetel aladel olid vene mõjud tugevamad kui põhjas ja idas. Irtõsi ja Konda handid assimileeriti
annaabi.ee 
