tähelepanu pöörati linnuse turvalisusele ning elamistingimuste mugavustele. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamasti kaljusele künkale jõekäärdu või saarele.Linnuse suurus sõltus suuresti omaniku jõukusest. Väikerüütlite linnused (kui neil neid olid) olid üldiselt puust või kivist tornlinnused. Torni ülakorrusel elas rüütel koor perega, all aga sulased ning seal hoiti ka varusid. Suurnike linnused kujunesid aga ulatuslikeks kindluskompleksideks, kus keskset kindluselamut piirasid mitmekordsed eelkindluste vööndid. Suurte linnuste keskmes kõrgus peatorn ja sageli oli selle külge ehitatud peahoone, kus elas lossiisand koos perega ning kaaskonnaga. Pea hoone koos tähtsamate kõrvalhoonetega moodustasid sisemise kindlustusvööndi. Üha kindlamalt kaitsutud linnus sundis pöörama suuremat tähelepani piiramistehnikale. Selles osas võeti ristisõdade ajal oluliselt õppust islamiusulistelt, kes olid üle võtnud Roona ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid
vangistada. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses mees mehe vastu. Kuid liiga sirgjoonile taktika muutis nad üsna haavatavaks., linnuste erinevad tüübidtekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse.Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked