See vastandumine oli loogiline religioosses ühiskonnas, mida valitsesid vaimulikud. Võib tulla järeldusele, et tegelikult koosnes keskaja ühiskond kahest paralleelsest hierarhiast: vaimulikust, mille juhatas paavst ja ilmalikust, mille juhatas keiser. Vaimulikuks osaks olid keskaja Euroopas piiskopid, pühakud, preestrid ja eelkõige mungad, kes mängisid suur rolli ühiskonnaelus, pakkudes ilmikuile olulist tuge. Nad palvetasid ja sellega kindlastasid oma kontakti Jumalaga, mis andis maapealse elu üle vaimse väe. Munk, allandlikuse ja kuulekuse elav kehastus, elas kloostrireeglite järgi, palvedes, otsis ta Jumalat, vaikust ja rahu. Ta kaitses teisi kuradi eest, viis läbi surnumissad, andis nõu ja oli ka antiigipärandi säilitajata. Paljud keskaja inimesed olid kirjaoskamatud. Kuni 13. Sajandini oli seda enamik ilmikuist. Vaimulikud aga olid kultuuriinimesteks, kes hästi tundsid kirjandust ja oskasid ise kirjutada, sest
varsti pöördusid tagasi, eestlased said aga vabamad käed *saarlaste ülestõus ja ordu lõplik võit - 24.juuli, päev enne jaagupipäeva, puhkes ülestõus Saaremaal.neil oli vabam seis. Asuti piirama võõrvõimu tugipunkti-Pöide linnust, 8 päeva kestnud piiramine, alistusid vastased tingimusel et võivad lahkuda. kui nad linnusest väljusid, loobiti kõik kividega surnuks. Ordu jõud oli otsakorral, paluti abi saksa ordu kõrdmeistrilt. Oktoobri lõpul saabus abivägi. Harjulased kindlastasid end Varbolas ja Loones. 1344. veb tungisid ordu väed üle jää Saaremaale. Terve päev rünnati linnust Karjas, Kooljamägedes. Linnus vallutati, saarlaste kuningas Vesse poodi üles. Jää sulas, pidid lahkuma, saaremaa oli jälle vaba. *Alles 1345. algul suutis liivi ordu koondada väed lõplikuks löögiks. lisati ka piiskopkondade väed. sunniti kaasa minema liivlasi, lätlasi, mandrieedstlasi, kurelasi, semgaleid. Vägi peatus 8 päeva Karjas,rüüstas paljaks