Stress, Frustratsioon, Afekt, Kirg. Emotsionaalsetes seisundites, mis on kõik mööduvad, avalduvad nii inimese karakteersed (tüüpilised) iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Emotsionaalsel seisundil, vaatamata selle subjektiivsusele, on alati oma kindel põhjus ja tüüpiline avaldumine käitumises, mis muuseas teeb võimalikuks nende diagnoosimise ja avastamise objektiivsete meetoditega. Lisaks suhteliselt kindlapiirilistele emotsionaalsetele seisunditele kuuluvad tundmuste spektrisse veel Nn kõrgemad tundmused, Empaatia, Alaväärsuskompleks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223) 2.1 Meeleolu Meeleolu on isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu inimese füüsiline seisund, mis omakorda sõltub tervisest, toidust,
Teadvuslik kogemus ja selle muutumine võib ilmneda näiteks värvides, nägudes, helides, liikumises jne. Selline avaldumine sõltub aju väga kindlast piirkonnast. Kuid on ka selliseid juhtusid, mille korral kaob inimese teadvus hoopis. See ilmneb vaheaju talitluse aktiivsuse vähenemise või üldse lakkamise korral, mis on põhjustatud kindla sisaldusega anesteetiliste ainete poolt. Selline asjaolu viitab ka aju üldistele teadvuse aspektidele, mitte enam spetsiifilistele ( kindlapiirilistele ) teadvuse avaldumistele. Aju reguleerib teadvuse seisundit ka üldiselt, mitte ainult spetsiifiliselt. ( Aru 2009, skeptik.ee ). 2.10 Liitreaalsused Aju loob ka selliseid virtuaalreaalsusi, mille korral unenäomaailm ja ärkvel oleku maailm ,,liituvad" või ,,segunevad". Need on niinimetatud ,,liitreaalsused". Kuid milles see siis väljendub? Psühhiaatrias on teada üks tuntumaid psüühika hälbeid skisofreenia. Sellise hälbega inimesed on
annaabi.ee 
