(Nõukogude Kool 1974, Helga Mirka, Suure-Jaani Keskkooli 6. klasside pikapäevarühma töötaja) Oleme välja selgitanud, millest mahajäämus on tingitud: kas õpilasel on lüngad ühes või teises aines tekkinud haiguse tõttu, kas ta on väheste võimetega või laisk ja lohakas. Tihti juhtub, et õpilast süüdistatakse laiskuses ja hooletuses, tegemist on aga tööka, kuid väheste võimetega õpilasega, kes omandab teadmisi aeglaselt ja suurte pingutustega. Me ei saa õpilasi kindlapiiriliselt rühmitada laiskadeks või väheste võimetega õpilasteks, kuid psühholoogid on välja töötanud mitmesugused mälukatsed. Hoopis komplitseeritum on töö väheste võimetega õpilastega. Õpilane, kes saab järjepanu puudulikke hindeid, kaotab usu oma võimetesse, huvi õppimise vastu ja töötahte. Korduv ebaedu halvab tahte arengut. Sellistel juhtudel on kasvataja abistav, taktitundeline ja sihipärane sekkumine hädavajalik. Küsimus
(mehelik, kõva, hele, aktiivne) õpetab, et looduse koomiline kulgemine on põimitud inimese elukäiguga, järgides kindlapiirilist, looduses ja inimeses toimivaid ühiseid kordaloovaid malle. Yin ja yangi vastastikuse koostoimega seletatakse kõikide asjade muutumist ja sündmuste kulgu. Taoism ja motism Harilikul keelevaral ei ole võimalik dao tähendust üheselt piiritleda. Daol pole nime, sest iga nimi tähistab kindlapiiriliselt olevat asja, dao asub aga sealpool igasugust eritlemist, olles ,,looduse ja inimese kulgemist" valitsev printsiip. Inimese mõõduks on maa, maa mõõduks on taevas, taeva mõõduks on dao ning dao mõõduks on aga ta ise. Õige viis, mille järgi tark inimene ja ka tark valitseja tegutseb on lasta daol end juhtida, olles sealjuures sisemiselt vaba isekast tegutsemissoovist. See ei tähenda loobumist tegutsemisest vaid pigem loobumist asjadesse sekkuda