Kui üks ja sama hirmutav ööelamus aina kordub, tuleb endale tunnistada, et meil võib olla tegemist tõsise kriisiga. Õudusunenäod võivad olla varem läbielatud vapustuse tagajärjeks, andes märku, et neist on jäänud allasurutud ja lahendamata asjaolusid. Öised hirmud/õudused võivad viidata ka inimloomuse pahupoolele, pole keegi ju meist läbinisti ideaalne.mida enam me oma iseloomu erinevaid külgi teadvustame, seda kindlamine suudame oma puudused ja nõrkused kontrolli alla võtta. Paljugi sellest, mida me igatseme või väldime, mis meid teadlikult või alataedlikult härib või rõhub, ilmub kas otsesel või sümboolesel kujul ka unenäkku. Unenäost saab soovide, mõtete ja tunnete omapärane peegel. Et unenägusid analüüsia, on neid vaja mäletada. Kuidas unenägusid tõlgendada? Inimestel on kalduvus unenägudele seletust otsida. Unenägude analüüsiv seletamine võib olla
kasulisi raamatuid Eestikeeli välja anda, et neid Saksakeele raamatute asemele astuda lasta, mis seni ajani pea ainsad hallikad olivad, kust Eestlased vaimuharimist saivad, ja selle läbi selle raskusele otsa teha, et iga Eestlane, kes täielisemat vaimu harimist nõudis,suure aja ja raha kuluga Saksakeele ära pidi õppima. Kasulisi raamatuid emakeeli välja andes loodab Selts ühtlasi laiemalt rahva seas vaimu valgustada ja pääle selle rutemine, kergemine ja kindlamine vaimuharimise tööd Eestlaste seas edasi aidata, kui se ühel võõral keelel võimalik on. (Eesti Kirjameeste Seltsi Põhjuskiri, § 1.) " Hiljem oli seltsi presidendiks C.R.Jakobson (M.Laur jt. 2005). Jakob Hurt suunas seltsi liikmeid rahvaluulet koguma. Seal arendati ka rahvuslikku ideoloogiat. Seltsi toetuspunkt asus Tartu- ja Võrumaal. (S.Õispuu 1992) 1870. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Selts, mis oli haritlastele üks tähtsaimaks kooskäimiskohaks