Põhimõte, mille alusel retseptor-türosiinkinaasid toimivad kui signaali ülekandjad rakus. Ensüümiga seotud retseptorid – nende tsütoplasmaatiline osa on kas ensümaatiliste omadustega või otseselt seotud mõne ensüümiga. Türosiinkinaasne domeen fosforüülib retseptori tsütosoolipoolse osa türosiini kõrvalahelad Retseptor-türosiinkinaaside aktiveerumine dimeriseerumise kaudu. Signaal valk kinnitub insuliini retseptorile, transautofosforüülimine aktiveerib kinaasseid domeene, transautofosforüülimine kutsub esile signaliseerivate valkude seostumiskohtade paljastumise, signaliseerivate valkude aktiveerumine ja signaalide allavoolu liikumine Tütokiinide poolt aktiveeritava JAK-STAT signaliseerimise raja toimimise põhimõte. (Näide türosiin-kinaas seotud retseptorist) Tsütokiini retseptoridele kinnitub tsütokiin, retseptori küljes olevad valgud fosforüülivad teineteist ja aktiveeruvad. JAKvalgud fosforüülivas retseptorit (STAT valke)
2) katalüütilised retseptorid kui ligand on seostunud, siis retseptor muutub ensümaatiliselt aktiivseks. Selliste retseptorite katalüütiline domään paikneb retseptori tsütoplasmaatilises osas ning see katalüüsib mitmete sihtvalkude fosforüleerimist. Väga levinud katalüütiliste retseptorite tüüp on türosiinkinaassed retseptorid ehk retseptor-türosiin-kinaasid (RTK). Need fosforüleerivad sihtmärkvalkude türosiini jääke. Peale selle tuntakse ka seriin-treoniin kinaasseid retseptoreid, türosiin- fosfataasseid retseptoreid (mis vastupidiselt kinaasile hoopis de-fosforüleerivad sihtmärkvalke) ja guanülaat-tsüklaas retseptoreid (tekitavad cGMP-d) 3) G-valkudega seotud retseptorid. aktiveerivad või inaktiveerivad mingit membraaniga seotud ensüümi või ioonkanalit kaudselt, G- valkude vahendusel. G-valkud vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid