Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Kohev sidekude( siduv ja koondav roll, hoides kudesid ja organeid paigal ning tagab elastsuse), rasvkude( varuainete kogumiseks, pehmendab lööke, talletatakse kehavõõrad ained, mida erituselund ei suuda eritada), fibrillaarne sidekude( rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega,mis kinnitavad lihased skeleti külge) kõhrkude (mood. tugevaid ja painduvaid tugistruktuure, ümbritseb luude otsi, mood. siledaid ja elastseid pindu) , luukude( jäik sidekude, muudab luud jäigaks ja tugevaks ) ja veri (vedel plasma; hapniku, hormoonide ja toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad
kiududest koosnevat võrku. Kohev sidekude täidab eelkõige siduvat ja koondavat rolli, hoides teisi kudesid paigal. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud on eelkõige varuainete kogumiseks, kuid pehmendavad lööke ja püsisoojastel loomadel kehale soojusisolatsiooni kihi. Rasvkoesse talletatakse ka kehavõõrad ained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillarses sidekoes on rakuvaheaine tihedate paralleelsete kollageeni kimpudega. Sellised kimbud moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja sidemeid, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, kuid painduvaid tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Luukude on jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumisooladega, mis muudab luud jäigaks ja tugevaks. Veri on vedel sidekude, kus rakuvaheaineks on vedel vereplasma
Universaalse teabekoodi (UTK) üksus. Inimese teadmisi, kogemusi , emotsioon.....vt SLAID: Meie mölus on teabekimbud ehk konseptid, koosneb kujunditest, kujutlustes, mis tugineb meie kogemustele, mida olema näinud ,teinud, kuulnud kogenud jne. Sellele on lisandunud verbaalne teave. Keeleüksuste kaudu oleme seda teavet saanud. Suur osa on teadvustamata teavet. Nt kuidas liigub keel suus kui migeid häälikuid öelda..Iga teabekimp on seoses paljude teiste kimpudega. Paljud konseptid omavahel lõimuvad. Kui palju siis neid on? Võib olla vähem ja rohkem. Kontsepptid oma mahult ka koostiselt on inimeste kaupa eirnevad ja nad muutuvad pidevalt. Et sõnu kasutada, peab olema midag ühuist. Teadmised kontsept A) Hankimise viis teadmistel: 1) praktiline tegevus tajumine (,,elukondlikud mõisted" L.V.) osaliselt teadvustamata. 2) verbaalne teave. Annab võimaluse ka arenemisel päris mõistete kasutusele võtu. B) mälusüsteemid (Tulvingu järgi)
annaabi.ee 
