kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud, võitlused eestlaste tõkestusvägede ja Tallinnale appi tulnud orduväe vahel. Talupoegade vägi piiras Harjumaal Tallinna ning Läänemaal piiskopi residentsi Haapsalut. Nagu varem räägitud jäid Soome abiväed Tallinna hiljaks ja eestlased said 14. mail Sõjamäe lahingus orduvägedelt hävitava kaotuse. 18. mail saabus Viiburi foogt Tallina, aga kuuldes eestlaste kaotused pöördus ta tagasi soome. 26. mal algas Pihkva väe sissetung Tartu piiskopkonda. 24
1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai orduväe vahel. 14.mai Sõjamäe lahing, Tallinna piirava eestlaste peaväe lüüasaamine. 18.mai Viiburi foogti laevaväe saabumine Tallinna, eestlastele appi. 26.mai Algas Pihkva väe tungimine Tartu piiskopkonda. 24.juuli Saaremaa ülestõusu algus, Pöide piiramine ja langemine. aasta lõpp Teine orduvägi tuli Harjumaale eestlasi karistama. 1344,
annaabi.ee 
