8) Väike-Asia 1. aastatuhandel e.Kr. Midas 1. Früügia legendaane kuningas 2. mütoloogiline tegelane, kelle puudutus kõik kullaks muutis ja kes sellest hädast vabanedes endale eeslikõrvad sai Gyges usurpaator, pani aluse Lüüdia Suurvõimule, kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt Kroisos viimane Lüüdia kuningas, tuntud enneolematu rikkuse poolest, mille ta sai maksudest ja sundvõõrandamistest. Üldtuntud on ka tema annetused Delfi heaks. Tema ajal arenes müntimine. 9) Mesopotaamia 1. aastatuhandel e. Kr. Tiglatpilesa Silmapaistev Assüüria kuningas keda peetakse Uus-Assüüria impeeriumi r III rajajaks; suutis ulatuslike sõjaretkede ning sõjaväge ja halduskorraldust
Sai alguse Austria Alpide soolakaevandustesst, oli võrdlemisi rikas ja mõjuvimals ja I at keskpaigaks levis selle mõju Madalmaade, Sveitsi, Hispaania, Portugali ning Inglismaa aladele. Kindlustatud asulad, mistõttu arvatakse, et oli demokraatlik pealikriik. Ülemkiht jõukas (hauapanuste järgi). Ilmselt hierarhiline ja tsentraliseeritud ühiskond, rikas ja võimas pealikriik. Raudrelvade kõrval on oluline hobuste kasutamine varasel rauaajal (800600; ülevõet kimmerlastelt), samal ajal pikad raiumismõõgad. Paikne asustus, intensiivne põllumajanduslik tootmine, maaharimine. Rikkusi kasutati sõjapidamise kõrval pidustuste pidamiseks, et alamate sümpaatiat võita. 600450 liikus kultuuri keskpunkt lääne poole, mitmed kindlustused jäeti idas maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega.
709. a. sõlmis Mita siiski Assüüriaga kokkuleppe kui uskuda Sargoni tekste, siis tunnistas end Assüüria kuninga alamaks. Pole selge, kui suur maa-ala Mitale ja früüglastele allus, kuid suhted ühelt poolt kreeklaste ja teisalt Assüüriaga näitavad Früügiat 8. sajandil Anatoolia suurvõimuna. Assüüria hiilguse lõpetas kimmerlaste sissetung Anatoolia lääneossa, tõenäoliselt 670date aastate paiku. Kreeka pärimuse järgi sooritas Midas pärast kimmerlastelt lüüasaamist härja verd juues enesetapu. Mõne aja pärast alistati Früügia alad Anatoolia uue suurvõimu Lüüdia valitsejatele. Ühte Gordioni lähedalt välja kaevatud monumentaalset 8. sajandi kääbashauda on sageli peetud Midase matuseks. Kimmerlastelt lüüa saanud valitsejale seda kronoloogilistel põhjustel omistada ei saa seega peab olema tegu ühe varasema Früügia kuninga matusepaigaga. Kas tema nimi oli Midas või mitte, jääb meile teadmata. Lüüdia.
VII sajandi esimesel poolel purustati Gordion üle Kaukasuse Anatooliasse tunginud kimmerlaste poolt. Midas tappis end, Früügia riik kaotas senise tähtsuse ja langes peagi Lüüdia võimu alla. Lüüdia Lüüdlased asusid Anatoolia lääneosas. Riigi pealinnaks kujunes Sardis. Suurvõimule pani aluse usurpaator Gyges (u 680 650), kes alustas rünnakuid Anatoolia lääneranniku kreeka linnadele ja algatas dünastia tihedad sidemeted Delfi oraakliga. Valitsusaja lõpul sai lüüa kimmerlastelt, kes tema järglase (Ardys, u 650 615) ajal rüüstasid ka Sardist. VII sajandil alustasid Lüüdia kuningad väärismetalli müntimist, mille peatselt võtsid laialt kasutusele ka kreeklased. VI sajandi algul puhkenud konflikt Meediaga võimupiiride jagamise pärast Anatoolia keskosas lõppes 585 a. rahu- ja liidulepinguga lüüdia Alyattese (u. 605 560) ja Meedia Kyaxarese vahel. Anatoolia läänepoolne osa jäi Lüüdiale.
annaabi.ee 
