elas Maal vaid miljard inimest, praegu aga juba 7 miljardit inimest ning ÜRO arvates võib see kasvada aastaks 2100 lausa 14 miljardini. (World population. 15.12.10) Paraku aga ei kasva koos juurde lisanduvate inimestega, kellel on ka vaja toitu, meile põllumaad kus oleks võimalik seda kasvatada. Seoses sellega oleks patt mitte ära kasutada inimkonna poolt avastatud loodusnähtusi ja tehnoloogilist arengut, mis kindlasti jätkub ka tulevikus, et leevendada peamiselt arenguriike kimbutavat näljahäda, mille käes kannatab umbes 1/7 elanikkonnast. (World Hunger and Poverty Facts and Statistics 2010. 15.12.10). Tuleb ju arvestada ka sellega, et teadus ja tehnoloogia arenevad tänapäeval peadpööritava kiirusega ja seetõttu muutub GMO-de kasutamine aasta-aastalt üha ohutumaks. 5 KOKKUVÕTE Kuigi ka GMO-del on olemas oma miinused ja ohukohad, millega inimkond peaks kursis
kogu elu. Lapse sotsiaalne kasvatus hõlmab kõikide nende käitumismallidel kujundamist, mille varal ta väljendab oma suhtumist teise inimesse. Üks tähtsaid valdkondi on keeleline suhtlemine. Keeleline valmidus on sotsiaalses suhtlemises väga oluline. Eespool on öeldud, et agressiivsuse ületamist õpetades on kasvataja tähtis ülesanne asendada kehaline agressiivsus tundmuste sõnalise väljendamisega, suunata kaaslasi kimbutavat last rääkima, mis on teda ärritanud, ja otsima halva meeleolu põhjust. Sotsiaalset suhtlemist ja teise inimese suhtumist juhivad omaksvõetud moraalinormid, inimese arusaamad heast ja halvast. Agressiivset käitumist reguleerivad inimese kõlblusideaalid, mitte seadused ega hirm karistuse ees. Minakuvandi kujunemine jätkub esimeste kooliaastate ajal. Lapse tuleviku seisukohalt on nüüd tähtis see, missugune arusaam kujuneb tal oma võimetest ja