Pooldajad Kuninga pooldajad aadlikud, anglikaani kiriku esindajad, rojalistid e ,,kavalerid" Parlamendi toetajad kodanikud, puritaanid. Eesotsas oli Oliver Cromwell Parlament Parlament koosnes kahest kojast: Alamatekoda mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. I kodusõja sündmused 1642 nõudis Charles I viie alamkoja liikme ja ülemkoja eesistuja Lord Kimboltoni arreteerimiseks, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. Suurim lahing Edgehill´i küla juures 1642. Parlamendi vägede kaotus. Propagandasõda kuninga ja parlamendi toetajate vahel, kus mõlemad pooled õigustasid enda tegevust. Kavalerid vallutasid Oxfordi. 1645. Naseby lahing 1 veb. 1647 anti kuningas parlamendi kätte, nende toetavate vägede poolt. II kodusõja sündmused Charles I vangistati Wighti saarele. 1648
mis hõlmab tavaliselt laiemaid ajalisi piire: Pika parlamendi kokkukutsumisest (1640) kuni Restauratsioonini (1660). Et konfliktid haarasid kõiki Briti saari, siis on välja pakutud ka mõiste 'Briti kodusõjad'. Esimene kodusõda (16421646) Vaenuleeride väljakujunemine Esimese Inglise kodusõja alguseks peetakse tihti 1642. aasta jaanuari alguse sündmuseid. 3. jaanuaril nõudis Charles I 5 alamkoja liikme, sealhulgas Hampdeni ja Pymi, ning Ülemkoja eesistuja lord Kimboltoni arreteerimist, süüdistades neid riigireetmises ja mässu ettevalmistamises. 4. jaanuaril saabus ta 400 sõduriga nende vahistamiseks parlamenti, kuid nood olid asjast varem teada saanud ning ei olnud sel päeval parlamendi istungil kohal. Ka teised parlamendi liikmed keeldusid kuningaga koostööd tegemast, misjärel monarh parlamendist ja 10. jaanuaril ka Londonist lahkus. Linnakodanikud olid suures enamuses parlamendi poolel ning kuningas koos õukonnaga siirdus esialgu Yorki
annaabi.ee 
