taas tervik ja võimeline saavutama kuningapõlve. Ilmselt eksimatut karmilise karistuse õiglust esindav Nuadu võitmatu mõõk, sai rüütlite ja palverändurite seas, sai see sarnaselt täiusliku õigluse, vapruse ja hinge puhtuse embleemiks. Nagu inimese ''raudne tahe'', on selle tera kogemuse tules imepäraselt sepistatud ja karastatud ning on võimeline lõikama lõikama välja rikutuse ja raiuma isiklike hirmude sõlmed ja kimbatuse, et vabastada vaimne isedus. Goriase linnast, ''igavesti--elav'', Tuatha De, tõi Lugh'i ''kohutava oda'', mis nii tappis kui ka ravis. Nähtavasti oli see oda nagu sugestiivne, kui konsentreeritud ühe-otsaga otsaga mõte, mõte mis tõid Lughile tiitlid nagu ''kaugele kaugele-torkav'' ja ''Pika- käeline'', kuna sõtta veetuna oli tal nähtavasti endal elu ning kihutas oma soovi täitmiseks
Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine! Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest). Kuigi Sokrates ei anna retsepti, kuidas saavutada teadmist ja vältida seega kurja, aitab tema intellektuaalne hoiak teatud mõttes seda siiski vältida: analüüs, kahtlus. Näeme, et Sokratese meetodit äärmusse arendades ei saaks me milleski kindel olla (s.o. olla kompetentne ükskõik mis alal). Moodsas filosoofias on Sokratese kimbatuse välistamiseks kasutatud eristust: teadmine-kuidas (oskus) ja teadmine-et -- kusjuures esimene ei pruugi eeldada teist. Juba Aristoteles kritiseerib Sokratest, et too segab ühte teoreetilise ja praktilise teadmise. Sokratese filosoofia kui teatud intellektuaalne hoiak: püüdlemine. Jumalad ja nõmedad ei püüdle tarkuse poole. See sobib ka tänapäeva maailma, kus absoluutse tarkuse saavutamine on kahtluse alla seatud. 11
annaabi.ee 
