Kilu · Pelaagiline parvekala · Kõrge viljakus keskkonna tingimused põlvkondade tugevus · Sigimise iseärasuseks on koelmualade paiknemine süvikute servadel põhilised koelmualad on Bornholmi ja Gdanski süvik. Meile oluliseim, aga Gotlandi süviku idanõlv. · Kui kilu on palju, siis levib üle Läänemere kõikjale v.a. magedaveelised Botnia ja Soome lahe idaosa.. Kui kilu on vähe, siis on arvukam vaid koelmute piirkonnas. · Kiluvaru on praegu heas seisundis ja ekspluateerimine sobib. · Mis soosib arvukust? 1. Tugevad ja arvukad põlvkonnad, mis tekkisid üle aasta 1990ndatel. 2. Põhilise loodusliku vaenlase tursa arvukuse vähenemine 3. Kevadine veetemperatuur, jääkatte kestvus ja üldised klimaatilised tingimused · Läänemerest püüti 2004.a. 373 000 t kilu. Rekordsaak viimasel ajal 1997.a. 529 400 t . · Eesti püüdis 2004.a
Kalavarude säilitamiseks ja jätkusuutlikuks majandamiseks Euroopas on loodud direktiive. Kui maailmas elab üle 20 000 liigi kalu, siis meil vaid 75 liiki, neist 44 on mageveekalad, ülejäänud on siirde ja poolsiirdekalad Läänemeri Kalavarude kaitse planeerimiseks peaks teadma varude olukorda kogu Euroopas. Läänemerest püütakse peamiselt kilu, räime, turska ja lõhet. Kilu ja räimevaru oli madalseisus 2004. aastal, pärast seda on räimevaru suurenenud, kiluvaru aga endiselt väike. Ka tursavaru oli eelmise kümnendi esimesel poolel madalseisus, kuid 2007. aastal Euroopa Liidu kalandusnõukogu poolt vastu võetud pikaajaline Läänemere tursavarude majandamise kava on andnud häid tulemusi. Lõhevarud on jätkuvalt väikesed. Eestis on üheks enampüütavaks kalaliigiks lest, mille varud Läänemeres on head. Viimastel aastatel on rannikumeres paranenud meritindi, ahvena ja haugi varu. (Keskkonnaministeerium) Kliimamuutused
aastal 126 miljoni euro väärtuses, mis moodustas kaupade ekspordist 10,5%. Sisse veeti kala- ja kalatooteid 2011. aastal 83,6 miljoni euro väärtuses. 11 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel Teadlaste hinnang kolme viimase aasta Eesti peamiste kalaliikide varu arvukuse ja kasutamise tasemete kohta on toodud Lisas 2, nii tähtsamate veekogude kui ka kalaliikide lõikes. 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe Eesti majandusvööndis võib kiluvaru lugeda suhteliselt heaks samal ajal kui Läänemere lõunaosas on viimaste aastatel toimunud biomassi vähenemine. Üheks põhjuseks võib siinkohal olla tursa arvukuse suurenemine. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) hindab Läänemere kiluvaru ekspluateerimise jätkusuutlikuks. Läänemere avaosa räimevaru ekspluateerimise intensiivsust ei ole saanud viimastel aastatel kestlikuks lugeda, seda peamiselt suure kalastussuremuse tõttu. Siiski on see
annaabi.ee 
