Kalastamise iseloomu järgi tehakse vahet avamere ja rannikupüügil. Avamerepüük andis 1997.a. 86% Läänemerest püütavast kalast. Peamisteks liikideks on räim, kilu, tursk, lest. Püük on suurenenud, sest laevastik on suurenenud uute kalalaevade näol, mis on kaasaegsemad ja tõhusamad. Praegu kasutatakse 15 suurt traalerit. Rannapüük andis 1997.a. 14% Läänemerest püütavast kalast ning on piiratud 12 000 t kalapüügikvoodiga räimele ja kilule. Traditsioonilisteks rannakalurite poolt püütavateks kalaliikideks on veel ahven, koha, lest, siig ja vimb.
maaeluviisi (põllumajandus ja kalandus) toetada. Mitmed poliitikad (struktuurabi) töötavad tegelikult optimaalse püügivõimsuse saavutamisele vastu. Viimasel aastal on küll vähendatud otsest ja kaudset rahavoolusi (toetusi) kalandusse ning asutud senisest jõudsamalt laevastikku vähendama läbi laevade utiliseerimise toetamise. Suurte kalalaevade püügivõimsuse kasutamise analüüsi on mõneti raskem läbi viia kui MSTB'de ja väiketraalide puhul, sest lisaks räimele ja kilule püüavad need laevad märkimisväärselt ka turska. Asja komplitseerib veelgi tõsiasi, et lisaks traallaevadele on olemas ka võrkudega püüdvaid aluseid ning püügirajoone on märkimisväärselt enam. DEA analüüs omab sisulist mõtet ühte ja sama püünisetüüpi kasutavate laevade puhul. Seetõttu ei kaasatud allpool toodud analüüsi ainult võrkudega püüdvaid laevu.
annaabi.ee 
