pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL v MandriEestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. v 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. v Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. v Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. v Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. v Võrreldes MandriEestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. Aitäh kuulamast
Kuigi Rootsi kuningad mõistsid korduvalt hukka siinset pärisorjust, ei soovinud mõisnikud olukorda muuta. SAAREMAA TAANI VÕIMU ALL Mandri-Eestiga võrreldes olid Saaremaa kannatused väiksemad ning kuningavõim tugevam. 2/3 maast kuulus riigile, hiljem suurendas riigi valdusi reduktsioon e osa mõisamaade võtmine riigi käsutusse. Kuningat esindas siingi asehaldur, maa oli jagatud ametkondadeks, mida omakorda juhtisid valitsejad. Teatav võim oli ka talurahva seast valitud kubjastel ja kiltritel. Kohut mõistis vakusekohus, kuhu asehalduri ja kirjutaja kõrval kuulus ka talupoegade esindajana õiguseleidja. Võrreldes Mandri-Eestiga olid Saaremaa talupoegade elutingimused paremad ja õigused suuremad. SÕJAD EESTI ALADEL 17. SAJANDI ALGUL 1600. aastal puhkes Liivimaa pärast taas sõda Poola ja Rootsi vahel. Esialgu olid edukamad rootslased, kes jõudsid Riia alla ja vallutasid ka Tartu. Seejärel saabus Eesti aladele tugev Poola ratsavägi ja endine olukord taastus
annaabi.ee 
