gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess Kilpvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Maht Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka Austraalias, Etioopias ja Galapagose saartel. Kilauea tegutsev kilpvulkaan Mauna Kea (Hawaii, USA) Hawaii saarel (USA) Mauna Loa (Hawaii, USA) Tweed volcano (New South Eyjafjallajökull Wales, Austraalia) (Island) Allikad § http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpvulkaan § http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan § http://geograafia10b.pbworks
13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase. Vulkaaniliste gaaside rohkuse tõttu kulgeb kihtvulkaani purske esimene osa plahvatuslikult aga kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15.Miks võivad vulkaanide pursked olla plahvatuslikud? Kuna gaas tahab hõivata palju rohkem ruumi, kui tal maa sees on, siis otsib ta väljapääsu
2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb. Tegutsevate vulkaanide paigutus on ebaühtlane. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas neid peaaegu ei esine. Seevastu on vulkaane rohkesti mandrite rannikuvööndites, saartel ja saarestikel.. Kõige
annaabi.ee 
