,,Kilplased" Friedrich Reinhold Kreutzwald Selle raamatu peategelased on Kilplased, kes on pärit Uppakallo Kalkuni maalt. Raamatus jutustakse Kilplastest ja nende paljudest imelikkest tegemistest. Näiteks üks nende kõige imelikumatest tegudest oli minu arust, kuidas Kilplased soola külvasid. Veel oli imelik, et Kilplased ei mäletanud oma päritolu, sest nende ajaraamatud põlesid ära. Eriti mulle meeldis lugu, kus üks Kilplane viis oma poega kooli. Sellel hetkel oli poeg juba kolmekümne aastane. Lõpuks ei olnud koolmeister nõus uut õpilast vastu võtma. Nimelt Kilplane nõudis koolmeistrilt liiga palju ja korraga
saavutas üldise poolehoiu. 14. Kuhu on püstitatud Kreutzwaldile mälestussambaid ja kus asub Kreutzwaldi muuseum? Mälestusambad on Tallinnas, Tartus, Võrus ja Rakveres. Majas, kus ta Võrus elas ja oma tähtsamad teosed kirjutas, on tema memoriaalmuuseum. 15. Millised esteetilised vaatekohad (3) olid omased Kreutzwaldile? Eesti folkloor, Euroopa valgustuskirjandus ja saksa romantism. 16. Kes on ,,Reinuvader Rebane" algupärandi autor? J. W. Goethe. 17. Mida tead Kreutzwaldi ,,Kilplastest"? Kreutzwald naeruvääristab kaasaegse Eesti elule omaseid nähtusi (kadakasakslust, halba kirjandust, vana kirjaviisi). Kilplaste narruse ja upsakuse kaudu pilkab Kreutzwald igasugust vaimset piiratust. 18. Kui palju ja mida sisaldab Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"? See sisaldab 43 muinasjuttu ning 18 lühemat muistendit. 19. Loetle põhjused (2) miks loobus Kreutzwald proosavormis ,,Kalevipoja" koostamisest.
Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autoriloomingu vahe pole ajaloolises plaanis kaugeltki alati selge. Nagu üldiselt, nii ka huumori plaanis, on see väga tinglik nt. Ida kirjanduste ja folkloori vahel. Ka Giovanni Boccaccio "Decameron" (1351), suur osa Saksa 15.16. saj. nn. linnakirjanduse ainetest, nt. Hans Sachsi (1494-1576) loomingust, Rudolf Erich Raspe (1786) ja Gottfried August Bürgeri (178688) Münchhauseni-raamatud, G. O. Marbachi rahvaraamat kilplastest (1838) ja sellele toetuv Fr. R. Kreutzwaldi teos "Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad, maailmas kuulmata ja tänini veel üleskirjutamata jutud ja teod" (1857), Charles de Costeri "Legend Ulenspiegelist" (1868) jpt. -- kõik kasutavad folkloorseid naljamotiive ja on teisalt omalt poolt võimendanud vastavat folkloorset traditsiooni. Mitme viimase sajandi jooksul on ka paljude rahvaste ajalehed ja