Jaguneb suurelt: spiraalgalaktika elliptiline galaktika Hiidgalaktika, läätsgalaktika, korrapäratud galaktika, rõngasgalaktika, kääbusgalaktika. Linnutee teistes keeltes Eesti keeles teatakse seda galatikat Linnutee nime all Kreeka keeles: Galaktikos Inglise keeles: Milky Way Saksa keeles: Milchstrasse Hiina ja jaapani keeles tuntakse seda kui ,,hõbedane jõgi" Linnuteest üldiselt Linnutee on varbspiraalne (SB) galatika Läbimõõt umbes 30 kiloparsekit (kpc) ehk 100 000 valgusaastat Paksus umbes 1 kiloparsekit (kpc) ehk 3 262 valgusaastat Suuruselt teine galaktika Kohalikus Galatikarühmas Sisaldab umbes 200-400 miljardit tähte Umbes 13,2 miljardit aastat vana Linnutee välimus Kunstniku nägemus Linnuteest Vaade Linnuteele Amburi tähtkuju suunas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level
Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju. Pildid galaktikast:
seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas.
seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris . Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. Halo Halo populatsiooni tähed on koondunud ligikaudu sfäärilisse allsüsteemi ümber Galaktika keskme. Päikese ümbruses moodustavad nad vaid umbes 0.2% siinsest tähtede üldarvust. Oma vanuselt on halo tähed vanimad Galaktikas.
Ameerika astronoom Edwin Hubble määras 1924. aastal Andromeeda udukogu kauguse, kasutades selleks perioodiliselt muutuva heledusega tähtede − tsefeiidide − kaugust. Tol ajal omistati probleemi lahendamise au Hubble’ile. Kuid juba 1918. aastal (avaldatud 1922) oli Öpik määranud Andromeeda udukogu kauguse, pealegi täpsemalt, kasutades Andromeeda dünaamikat ning tõestades galaktikate paiknemise väljaspool Linnuteed (Andromeeda kaugus Öpiku järgi oli 450 kiloparsekit, kauguse hinnang tänapäeval 770 kiloparsekit). Öpiku edemust on hiljem siiski tunnistatud. Pildid
heleda jutina taevas, sest me ise asume selle sees. Linnutee kuju nagu seda nägi William Herschel. Esimene, kes üritas kirjeldada galaktika kuju ja Päikese asukohta selles oli William Herschel 1785. aastal. Ta luges kokku tähti erinevates taeva osades ja tegi tulemusest diagrammi, milles ta paigutas Päikesesüsteemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat (diameetriga umbes 15 kiloparsekit), Päikese asetas ta samuti keskme lähedale. Harlow Shapley ,aga nägi galaktikat hoopis teistsugusena: lame ketas, diameetriga 70 kiloparsekit ning Päike asub galaktika keskmest kaugel. Mõlemad , aga ei võtnud arvesse valguse ja elektromagnetkiirguse käitumist tähtedevahelises tolmus, mida leidus galaktikas. Robert Julius Trumpler, aga arvestas seda kui ta 1930. aastal õppis tähtede kogumeid Linnutees ning sel viisil saigi selgeks praegune Linnutee kuju.
LINNUTEE Siret Upan 12.K MIS ON „LINNUTEE“? • Linnutee on tähesüsteem, kus asub ka meie Päikesesüsteem. • Eestist kutsume me seda galaktikat „Linnuteeks“ kuna seda seostatakse rändlindudele suuna näitamisega. • Paljudes teistes maades kutsutakse „Linnuteed“ hoopis „Piimateeks“ • Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda „Hõbedaseks jõeks“ • „Linnutee“ on läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat. • Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. • Ta liigub kiirusega 552–630 km sekundis. • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. • Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. KUS ASUB PLANEET „MAA“? • Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest.
Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse).[1] Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne (SB) galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte[2]. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 3
galaktika tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb a, b või c, mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass. 5 Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on selline galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. Nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble'i järjestuse klassi
Galaktikos, ingl. Milky Way, sks. Milchstrasse). Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Hiinas ja Jaapanis kutsutakse seda hõbedaseks jõeks, Ginga Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on varbspiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 30 kiloparsekit ehk 100 000 valgusaastat ja 1 kpc ehk 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-400 miljardit tähte. Olenevalt struktuurist, pöörlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Väljanägemine Kõik tähed, mis on nähtavad tähistaevas, on osa Linnutee Galaktikast. Mõiste ,,Linnutee" on
William Herschel oli esimene inimene, kes püüdis kirjeldada galaktika kuju ning päikese asukohta selles. Ta luges kokku tähti taeva eri osades ja tegi tulemusest diagrammi. Oma ekpserimendis paigutas ta Päikesesüseemi galaktika keskme lähedusse. Kapteyn, kasutades viimistletud lähenemisviisi, nägi Linnuteed kui väikest elliptilist galaktikat. Harlow Shapley-l oli aga hoopis erinev tulemus tema arvates oli Linnutee lame ketas diameetriga 70 kiloparsekit**, lisaks järeldas ta, et Päike asub galaktika keskmest kaugel. Neist kumbki aga ei osanud arvesse võtta valguse ja elektromagnetkiirguse esinemist galaktikas leiduvas tähtedevahelises tolmus. 1930. aastal arvestas sellega aga Robert Julius Trumpler, kelle uurimistöö tulemusena ilmneski tänapäevane Linnutee kuju. Linnutee galaktika Linnutee on väga paljude tähtede ühtne valgus. Linnutee galaktikas on ka meie endi Päikesesüsteem
krooni. Viimane neist on allsüsteem, mida senini pole kellegil õnnestunud vahetult vaadelda. Tema olemasolu vajadus tuleneb aga suurtest vastuoludest meie Galaktika nähtava aine jaotuse ja selle aine liikumise alusel hinnatavate gravitatsioonijõudude suuruse vahel. Et neid kahte kokku sobitada oletataksegi, et Galaktika nähtav osa asub omakorda mingi tumeda aine tihendis, mis tingib olulise lisa gravitatsiooniväljale. (nr 1 lk 59, 60) PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris. Ketta punakas värvus on tingitud seal leiduvast tolmust ning ketta keskosas olev valkjas paksend on mõhn. 6. Tähtkujud Kuidas orienteeruda heledate tähtede küllalt suures hulgas? Sellele küsimusele leidis inimene juba ammu küsimuse: ta hakkas tähti teatud viisil rühmadeks jaotama, neist kujundeid moodustama
tuumast ning seejärel ühineb spiraalharudega. Hubble'i süsteemis on need märgitud SB-ga, millele järgneb (a, b või c), mis tähistavad samu parameetreid nagu tavalise spiraalgalaktika puhulgi. Vardad arvatakse olevat ajutiseks nähtuseks, mis on tekkinud tänu tuumast väljuvale radioaktiivsusele või galaktikate kokkupõrkele. Meie oma galaktika, Linnutee, on varbspiraalne ja selle diameetriks on umbes 30 kiloparsekit ja paksuseks 1 kiloparsek. See koosneb umbes 200400 miljardist tähest[3][4] ja selle mass on umbes 600 miljardit korda suurem kui Päikese mass.[5] o Korrapäratud galaktikad Korrapäratu galaktika on galaktika, millel ei ole selget eristatavat kuju, nagu seda on spiraalsetel ja elliptilistel galaktikatel. nende kuju on ebatavaline ning nad ei kuulu kuhugi Hubble järjestuse klassi. Nad
annaabi.ee 
