elanikkonnast, kui udmurtidest. Asukoht Marid elavad Volga jõe keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas, kus on Mari Eli vabariik, mille pealinn on Joškar-Ola. Ajaloosündmuste tulemusena elab 51,7% maridest väljaspool rahvusvabariigi piire: Baškortostanis, Kirovi ja Sverdlovski oblastis, Tatarstanis ja Udmurtias ning vähesel määral ka Permi oblastis. (Fenno- ugria, 2010) Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tšeptsa, Kilmez, Iž) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinnaks Ižkar (vene k Iževsk). Nimivabariigis elab ent ainult kaks kolmandikku udmurdi rahvast, ülejäänud udmurdid elavad Baškortostanis, Tatarstanis, Permi ja Kirovi oblastis ning Marimaal. (Fenno-ugria, 2010)
Udmurdid Nimetused Udmurtide endanimetus udmurt (udmort) tähendab 'niiduinimene'. Varem nimetati udmurte votjakiteks. Tegemist on venekeelse etnonüümiga, millel oli kergelt halvustav tähendus ning 1920.-30. aastail sellest loobuti. Rahvusvahelises teaduskirjanduses esineb see vananenud nimetus paiguti tänini. Asuala Udmurdid elavad Ees-Uurali künklikul tasandikualal Kaama, Vjatka ja nende lisajõgede (Tseptsa, Kilmez, Iz) kallastel. Umbes pool udmurtide asualast on kaetud metsaga (põhjapool kuusk, lõunas lehtmetsad), ülejäänu on valdavalt põllustatud. Udmurtidel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (42 100 km²), mille pealinnaks Izevsk (udm k Izkar). Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal kokku umbes 636 906 udmurti. 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid Vene NFSV territooriumil 714 833. Seega on udmurtide arvukus viimase kümne aastaga oluliselt langenud,