Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenevad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas elupaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid (nt tunnusliigid). Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressursside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. Milline on killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste suhtes ning seega ohustatud igasugustest (k.a
(lokaal)populatsiooni tasemel ja suures mastaabis. Keskkonnamahutavus tähistab püsivat arvukust tingimustes, kus populatsioon tarbib ressursse samal määral, kui need looduslikult uuenenvad. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata seal elavate liikide põhjal, kas eluspaigas on esindatud sellele iseloomulikud liigid nt tunnusliigid. Elupaiga kvaliteedi headust saab hinnata ka ressurside rohkuse põhjal elupaigas, kui ressursse on palju, siis elupaik on tõenäoliselt parem. 3) Killustumisprotsessi mõju ühtsetele elupaikadele ning selle tagajärjed? Elupaiga killustumise käigus jagatakse suured ja sidusad elupaigad mitmeks väiksemaks tükiks. Alles jäävad elupaigalaigud on sageli üksteisest isoleeritud ning paiknevad oluliselt muudetud ja ökoloogiliselt degradeerunud maastikus. Servaaladel valitsevad muutunud elutingimused. Tekkinud väiksemad elupaigalaigud on suurematest tundlikumad äärmuslike keskkonnasündmuste
annaabi.ee 
