Peenestatus jäme, keskmine ja peen. Võrreldes lõugpurustitega on koonusepurustitel järgmised eelised: pidevtoime, tootlik töö ja purustuse peenus, väike energiakulu, töökindlus ning valmistoodangu tüki mõõtmed on ühtlasemad. Lööktoimepurustid: ette nähtud habraste ja pehmete materjalide purustamiseks. Eristatakse jäika kinnitusega (rootorpurustid) ja liikuva kinnitusega (vasarpurustid). Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jöme jäme- purustusel. Purustisse söödetud kivid paiskuvad vasara löögist vastu põrkeplaate ja ülemist purustusresti. Viimastelt saadud löögid peenestavad kive edasi, kuni saadav materjal sõelub läbi restide. Vasarpurustitega peenestatakse vähebrasiivseid materjale. Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusresti vahel. Sorteerimismasinad levinumateks on mehhaaniline sorteerimise
ajab ringi ajamivõlli koonushammasratas. Purustuskoonusele mõjuv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümbermõõdule. Järsu koonusega purusteis tükeldatakse esmaselt kuni 1200 mm läbimõõduga kivimitükke ning lauge koonusega koonuspurusteis toimub 100...200 mm kivide teise astme peenestus. 80) Rootorpurusti Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel. Tööstus toodab üherootorilisi ja kaherootorilisi purusteid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaat 3 ja purustusrestidelt 4. Üherootorilise purusti rootoril on kaks diametraalselt paiknevat uuret, kuhu kinnituvad vasarad. Rootor pöörleb kere 1 külgseintesse paigaldatud laagritel. Kere sees asub ülemine ja alumine purustusrest 4