4 mm. Katsetava proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killusiku. Katsetava killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm, mille tulemusena oli katsetava killustiku kogus 2.6 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui sõelale jäänud materjali kogus ühe minutlilise sõelumisega ei muutu enam kui 0,1%. Killustiku terastikuline koostis ning peenestusmoodul on kantud tabelis 5. 4.6 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub killustikul, mille fraktsioon on 4-16 mm. Katsetatavast kogusest
Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumise võib lugeda lõppenuks, kui õselale jäänud materjali kogus üheminutilise sõelumisega ei muutu enam kui 1,0%. 3.4 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Määramine toimub fraktsioonide kaupa. Killustik fraktsioonidega 4-8, 8-16, 16-31.5 ja 31.5- 64mm katsetatakse vastavalt hulkadega mitte alla 0.25, 1.0, 5.0, 15 kg.
suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määrati sõelanalüüsi tulemuste põhjal. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määrati sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. Proovi sõelumine toimus osade kaupa nii, et killustikukihi paksus sõelal ei ületaks tera ülemist mõõtu. Jäägid sõeltelt kaaluti ning arvutati osajäägid ja kogujäägid protsentides. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) osajääk ai %-des sõelal i: mi a i= × 100 m Kus: mi - jääk sõelal i, g; m - kogu proovi mass, g;
Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminutilise sdelumisega ei muutu enam kui 1,0olo. a) Osajii2ik q o/o-des sdelal i : a, =!i'1gv/o ,valem 4, m kus mi -jiiiik sdelal i, [g]
Katstatavaproovi koguspeabolemasedasuurem,midajamedamon killustik. Teraiilemine m66deD miirarakse s6elanalii0sihtlemustepihjal. TeIa lilemiseks md6duksD loetakses6elaav4 mille kogujdik ei iileta 5olokogu proovist. Teraalwnine m6dded miiiirataksesdelaavaga,mith Hbib viihem kui 50lokogu proovist. Killustiku sobiqrst beiooni fiiitemare{aliks kontrollitaksen6ue1epdhjal, mis on toodud lisasI, tablisl. Poovi s6eluminetoimub osadekaupanii, et killustikukihi paksuss6e1a1 ei iiletaks tera iilemist m66tu.Jeiegidsdelteltkaalutaksening arvutatakseosajaligidja kogujdltgid protsentides: a) osajaakai %o-des s6ela1i, s.o soelalei jiilinud killustiku massija analiiiisiksv6etud killustiku kogrunassisuheo/cdes: a,=4 100, kusmi -jeek sdelali fuj, m - koguproovimass[g]. b) koguja6kAi "/o-dess6elali, s.oosajiEkidesummasuurimaavagas6elasts6elanii: A,=a+.o1.-..*ar. c) ldbind ! %-dessdelali: - 4,. L,=1oo
rajada ühtne, linditaoline kasvualus: puud moodustavad juurühendusi ning otsekui aitavad üksteisel kasvada. Kasvukoha ettevalmistamist alustatakse olemasoleva pinnase väljakaevamisest. Süvendi põhi kobestatakse ning tihendatakse uuesti, andes sellele 2 … 3 % kalde drenaaži suunas. Drenaaž rajatakse 8 … 10 cm läbimõõduga drenaažitorudest, mis kaetakse umbes 30 cm paksuse kergkruusa või killustikukihiga; sobivam on graniitkillustik. Killustikukihi alla ja peale paigutatakse filterkangas. Joonis 13 Tänavapuu istutamine sillutatud alale Allikas: Avalikule alale puude istutamise kord Otstarbekas on paigaldada ka ühtsesse toitevõrku ühendatud niisutussüsteem; vee liikumise tagamiseks peab toitetoru kalle olema 1 … 3% toitekohast eemale. Niisutussüsteemide toimimise põhimõtteks võib olla kas vee laskumine raskusjõu mõjul (nii, nagu see toimub pärast vihma) või
annaabi.ee 
