1850. aastaks oli see protsess haaranud peale Inglismaa ka teised jõukamad Euroopa riigid. · Inglismaa oli läbi kogu XIX sajandi tööstuslikult maailma kõige enam arenenud riik. · Kehtis arusaam, et tööstuslik areng oli sünonüümiks progressile. · Kuid masinate intensiivne kasutamine ja kaupade tootmise viimine spetsiaalsetesse tehasepiirkondadesse viis disaini ja tootmistegevuse killunemiseni. · See eraldas disaini toote valmistamisest ja tähendas, et oskuslik käsitööline enam ei loonud ega disaininud toodet kui oma ala meister. · Industrialiseerimise käigus asendusid oskustöölised pooliku või olematu kvalifikatsiooniga masinaoperaatoritega. · Üldiselt valitses tööstuse- ja tehnikasaavutuste suhtes suur vaimustus, nn. tehniline romantism.
Kuulus keiser Justinianus. Kultuuritase väga kõrge. 16. Iseloomusta Bütsantsi hariduselu antiikkultuuri järjepidevuse kandjana ! 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik ? Oleg vallutas 882 Kiievi ja sai vürtsiks = Vana Vene riigi algus 988 võttis Kiievi suurvürts Vladimir Bütsantsist vastu ristiusus. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik ? kiievi vürtsid jagasisd surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. Seda soodustas ka kohaliku ülikkonna mõjuvõimu tõua ja nende soovimatus alluda Kiievi vürtsile. Kaasnes ristiusustamine ja sulandumine slaavlaste hulka. Vladimiri-Suzdali vürtsiriik oli Vene riikide seas poliitiliselt võimsam ja selle valitsejad hoidsid enda käes suurvürtsi tiitlit. 19.Kuidas valitseti Novgordi? Kogusid kaupu vahetades übruskonna elanikelt metsasaadusi nind müüsid neid. Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaupmeeskond. Linna juhtis rahvakoosolek e. Veets,
Antiikeeskujddele tuginedes õpetati grammatikat, retoorikat, õigusteadust ja filosoofiat. Aristrokraatia, riigiametnike ning vaimulike jaoks oli haridus enesestmõistetav. 17.Millal ja kuidas tekkis Vana-Vene riik? Oleg vallutas pärast Rjuriku surma 882. aastal Kiievi ja pani nii aluse Vana-Vene riigile. 18.Miks lagunes Vana-Vene riik? Kuna Kiievi vürstid jagasid surres oma valdused poegade vahel, siis puhkesid ülemvõimu pärast alatasa tülid ning kodusõjad, mis viisid riigi killunemiseni. 19.Kuidas valitseti Novgorodi? Linna juhtis rahvakoosolek e. veetse, kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis ka vürsti, kelle peamine ülesanne oli sõjaväge juhtida. Novgorodi võib vaadelda, kui kaubanduslikku vabariiki. 20.Miks nimetatakse 17. sajandi algust Venemaal segaduste perioodiks? Pärast Ivan Julma surma vallandunud võimuvõitlusest väljus võitjana endine opritsnik Boriss Godunov. Tema muidu edukat valitsusaega tumestas 17. sajandi algul kogu Põhja-Euroopat
oFrangi riik V-VII sajandil: V saj.lõpul tungisid Reini alam-ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi juhtimisel Galliasse.Umbes 495a. paiku lasi Chodovech end koos kaaskonnaga ristida ja sundis seejärel ristusku peale ka teistele. Chlodovech ühines katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale. VI ja VII saj. Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes. Kuninglik suguvõsa käsitles riiki kui perekondliku varandust, millega kaasnesid ka vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele. Paavstid ja langobardid Itaalias: 560. aastatel vallutas Itaalia uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid. Ida-Rooma keiser ei suutnud Itaaliat kaitsta.Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias. Hilise keisririigi ajast peale oli kirik kandnud linnades hoolt vaeste eest ja mõistnud kohut kristl...
annaabi.ee 
