Lojaalsuse korral lepitakse 6 pisiprobleemidega, püütakse iga hinna eest suhet säilitada, loodetakse olude paranemist. Hooletussejätmise korral ignoreeritakse teist osapoolt, ei hoolita suhetest ja lastakse asjadel omasoodu areneda. Üheks laiemalt levinud konfliktistrateegiate kirjelduse autoriteks on Kilmann ja Thomas. Hiljem on autorid ise kui ka teised uurijad kontseptsiooni täiendanud, kuid Killmanni ja Thomase käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist kuulub konfiktoloogia klassikasse. Kasutusel on ka Kilmanni ja Thomase test, mille abil saab määrata oma konfliktistiili. Konfliktistiilid on vältimine, kohanemine, võitlus, kompromiss ja koostöö. Avatud võitlusele on iseloomulik otsene vastandumine koos avalikse ähvarduste ja etteheidetega vastaspoolele. Sealjuures võib olla tegemist ka bluffimise või provokatsiooniga
27 3. Mida ma tahan? eeldab esmalt endas selgusele jõudmist. See, mida me tahame,peaks rajanema faktidel, mida me näeme ja tunnetel, mida me tunneme. Faktipõhine oma tunnete ja soovide väljendamine aitab jääda raamesse ja liikuda võimalikult konstruktiivse lahenduseni. 5.2 Konfliktikäitumise stiilid Konfliktologia klassikasse kuulub Killmanni ja Thomase (1975) käsitlus viiest konflikti lahendamise stiilist. 1. Vältimine konfliktiga tegelemist püütakse vältida, ei arvestata enda ega teise osapoole huvidega ja eesmärkidega. Tõmbutakse eemale, ei tulda kohale, välditakse teemat, ollakse vait. 2. Kohanemine ollakse väga tähelepanelik teise osapoole suhtes, kuid ei peeta silmas oma eesmärki, surutakse alla oma vajadused, huvid ja seisukohad. 3
annaabi.ee 
