Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk, limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele.1. Mittespetsiifilised e loomulikud kaitsemehhanismid * fagotsütoos fagotsütoosidena toimivad erinevad rakud (makrofaagid, monotsüüdid, dendriitrakud, granulotsüüdid)*loomuliku killerrakud e suured granulaarsed lümfotsüüdid, KR*tsütotoksiline toime. 2. Spetsiifilised e omandatud mehhanismid. Mittespetsiifilised kaitsemehhanismid e esmased kaitsebarjäärid:nahk ja limaskestad ning nende eritised mehhaaniline ja keemiline barjäär, bioloogiliselt aktiivsed ained C- reaktiivne valk, Lektiinid, regulatoorsed valgu ja komplemendi kaskaadi valgud, rakulised kaitsemehhanismid fagotsüüdid e õgirakud, NK-rakud, kemokiinid ja tsütokiinid. 11
Distunud, ja kas DNA struktuuris ei Leidu vigu. G2-faas:S-faasi läbimisel järgnneb S-faas kindlalt G2-faas kindlalt. Seal toimub tubuliin valkude süntees. Sünteesitakse varuks RNAd.Kontrollpunkt kontrollib üldist valmidust mitoosiks. Vea avastamisel: 1. Rakk sunnitakse programeeritud enesetapule ehk apoptoosile. 2. tulevad spetsiaalsed tapjarakkud ehk killerrakud, mis hävitavad selle raku. 3. Väärastunud rakk läbib kõik kontrollpunktid ja hakkab jagunema, sellisel juhul luuakse kasvaja eelne seisund. Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mille tulemusena tekivad sama aploidsusega, kineetiliselt võrdsed tütarrakud. Jaguneb: 1) Karüokinees e. tuuma jagunemine 2) Tsütokinees tõtoplasma jaotus Mitoos loomarakus PRO-faas
* S faas - sünteesifaas. Toimub DNA kahekordistumine. Vajalik selleks, et mõlemad rakud saaksid peale jagunemist võrdselt DNAd. S faasi lõpuks moodustuvad kahekromatiidilised kromosoomid. * KP (kontrollpunkt) - kontrollitakse, kas kogu DNA on kahekordistunud. Kui on, siis võib rakk edasi minna G-2 faasi ja mitoosi. Kui DNA kahekordistuses on vigu, siis : a) rakk püüab vigu parandada. b) rakk tekitab signaale, mis viivad enesehävingule (apoptoos). c) tulevad tapjarakud (killerrakud) ja hävitavad raku. d) rakk hakkab siiski jagunema (tekib kasvaja) * G-2 faas - Postsünteetiline e. premitootiline faas. Toimub vahetu ettevalmistus rakujagunemiseks(sünteesitakse kääviniidistiku valgud, rakk varub ATPd ja RNAd). * Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus : - moodustuvad sama ploidsusega tütarrakud - tekivad geneetiliselt identsed rakud. Mitoos jaguneb : 1) Karüokinees - tuuma jagunemine. a) profaas :
Seostuvad pinnaretseptorite antigeensete sidumiskohtade abil anormaalsete pinnaomadustega rakuga (organismi muundunud raku või võõrrakuga) ja hävitavad selle Arengu käigus T-rakud ekspresseerivad algul nii CD4 kui ka CD8 molekule, kuid küps rakk, lahkudes tüümusest kannab kas CD4 või CD8. CD4 ja CD8 molekulid juhatavad T-raku õige märklauani, mis vastavalt interakteeruvad MHC II ja I klassi molekulidega Loomulikud killerrakud (NK-rakud) Põhifunktsiooniks on viirusega infitseeritud rakkude ja kasvajarakkude äratundmine ja hävitamine Oma MHC molekule kandvad rakud on NK ründe eest kaitstud Toime erivormiks Ak kaudne rakuline tsütotoksilisus Aktiveeritud NK toodavad tsütokiine reguleerivad immuunvastust Efektormehhanismid sarnased T-lümfotsüütidele, aga märklaudraku äratundmine toimub teisiti: nad liiguvad kehas ringi ja otsivad nakatunud rakke.
annaabi.ee 
