tungivad kehasse õhust ja toidust. Kuid kui võtta ära viirustega võitlevad leukotsüüdid (nt verevähi haigetel, kelle luuüdi ei suuda toota enam valgeid vereliblesid), siis isegi kerge külmetuse põhjustaja võib viia surmani. Joonis 1. Leukotsüüdid. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx (24.09.2010) Lümfotsüüdid (Joonis 2) jaotatakse T ja B rakkudeks ja loomulikeks killeriteks (NK) e nullrakkudeks. T lümfotsüüdid moodustavad 70-80% perifeerse vere lümfotsüütidest ja paiknevad ka lümfisõlmedes ning põrnas. Funktsioonile vastavalt eristatakse järgmisi T lümfotsüüte: · T hävitajarakud vabastavad lümfokiine ja hävitavad patogeense faktori; · T abistajarakud vallandavad B rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid;
seejärel B- ja T8 lümfotsüütidele, stimuleerides antikehade, T8 ja makrofaagide sünteesi T-lümfotsüüdid – !!! soodustavad antikehade sünteesi, hävitavad viirusega infitseerunud rakke ja tuumorirakke; *reguleerivad immuunvastuse intensiivsust – intensiivistavad või pärsivad Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid täidavad eeskätt tsütotoksilist funktsiooni: neid nim ka killeriteks ehk tappurrakkudeks (T8-lümfotsüüdid) – nende ülesandeks on ära tunda võõrantigeeni kandvaid rakke CD4 markereid kandvad lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid – abistaja ehk helper-rakk : nende ülesandeks on ära tunda antigeen koos koesobivusantigeenidega (MHC II) ; *abistaja-lümfotsüüdid toodavad rakumediaatoreid ehk lümfokiine - Mälurakud: neil on pikk eluiga, tagavad efektiivse ja kiire immuunvastuse antigeeni korduval organismi sattumisel
annaabi.ee 
